27. mai
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | ||||
| 2017 | ||||||
27. mai on Gregoriuse kalendri 147. (liigaastal 148.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. mai (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1742 – Kriimani mõisas valmis hernhuutlaste Kriimani palvemaja, kus hakati korraldama ka lugemise ja kirjutamise õppetunde nii noortele kui ka vanadele.[1]
- 1842 – Tartu kaupmees E. W. Wegener tegi oma aurulaevaga esimese reisi Tartust Pihkvasse (veetee avati 1842. aastal)[2]. Reis kestis 12–14 tundi[2].
- 1917 – Rakveres asutati Eesti Kooliõpetajate Keskliit. Esimeheks valiti Peeter Põld.
- 1920 – Asutav Kogu võttis vastu Eesti Teaduste Asutuse seaduse.
- 1922 – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg-Tartu maantee.
- 1930 – loodi Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad[2].
- 1937 – Jüri Martinson valiti Puiatu vallavanemaks.
- 1937 – avati puitkonstruktsioonist Kadrioru tennisehall[3].
- 1946 – Tallinnas asutati Eduard Vilde majamuuseum.
- 1987 – Erika Salumäe püstitas Moskvas Krõlatskoje sisetrekil maailmarekordi 200 m lendstardist sõidus ajaga 11,373 sekundit.[4]
- 1988 – ajaleht Pärnu Kommunist avaldas Pärnu Metsakombinaadi inseneri Vladimir Dombrovski üleskutse EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele. Dombrovski kinnitas, et tema taga on organisatsioon "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus".[5]
- 1993 – toimus tegevust taasalustanud Riigikohtu üldkogu esimene avalik istung Tartu raekojas.
- 1995 – Tallinnas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv: relvastatud 25–30-aastane eesti keelt kõnelev mees röövis Hansapanga peamajast Tallinnas Liivalaia tänaval 2,3 miljonit krooni.
- 1996 – sadakond relvastatud Tartu kaitseliitlast võttis omavoliliselt enda valdusse Eesti Põllumajandusülikooli peahoone Tartus Riia mäel, malevlased takistasid jõuga õppejõudude ja üliõpilaste sissepääsu hoonesse.
- 2005 – Tenzin Gyatso, XIV dalai-laama valiti Tartu Ülikooli audoktoriks.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1703 – Neeva ääres pandi nurgakivi Peeter-Pauli kindlusele – seda loetakse Peterburi linna asutamiseks.
- 1741 – Viinis saatis muusikakapell esmakordselt sõjaväeparaadi.
- 1860 – Giuseppe Garibaldi asus ründama Palermot.
- 1905 – Vene-Jaapani sõda: algas Tsushima lahing.
- 1919 – Lissaboni saabus esimene Atlandi ookeani ületanud lennuk.
- 1930 – USA leiutaja Richard Drew sai patendi teibile.
- 1937 – jalakäijatele avati San Francisco Kuldvärava sild.
- 1942 – Prahas tulistati Riigi Julgeoleku Peaameti juhti ja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi riigiprotektorit Reinhard Heydrichit. Ta suri saadud vigastustesse sama aasta 4. juunil.[6]
- 1997 – Pariisis allkirjastati NATO-Vene alusakt vastastikuseks suhtlemiseks, koostööks ja julgeolekuks.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 27. mail.
Pikemalt artiklis - 189 – Geta, Vana-Rooma keiser
- 1265 – Dante Alighieri, itaalia kirjanik ja luuletaja
- 1837 – Ivan Kramskoi, vene maalikunstnik ja kunstikriitik
- 1888 – Louis Durey, prantsuse helilooja
- 1889 – Johan Sigfrid Sirén, soome arhitekt
- 1922 – Christopher Lee, inglise filminäitleja
- 1927 – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1973
- 1950 – Dee Dee Bridgewater, ameerika džässlaulja
- 1960 – Riho Aljand, Eesti ujumistreener
- 1971 – Kaur Kender, eesti kirjanik
- 1983 – Meelis Kanep, eesti maletaja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 27. mail.
- 1606 – Dmitri Ivanovitš (Vale-Dmitri I), Vene tsaar
- 1910 – Robert Koch, saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid
- 1939 – Joseph Roth, Austria kirjanik ja ajakirjanik
- 2002 – Vitali Solomin, vene näitleja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 127
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ ESBL: Päev spordiajaloos
- ↑ Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 162
- ↑ Timothy Snyder. Veremaad : Euroopa Hitleri ja Stalini vahel. Tallinn, 2011, lk. 282
