1996
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib aastast; Justamendi albumi kohta vaata artiklit 1996 (Justamendi album) |
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | ► | ►►
1996. aasta (MCMXCVI) oli 20. sajandi 96. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 21. jaanuar – Prantsusmaa tegi oma viimase tuumakatsetuse.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 4. veebruar – Hiinas Lijiangi linna lähedal toimub 6,6 MW tugevune maavärin, mille tagajärjel hukkus 322 inimest, 17 000 inimest sai vigastada ja 300 000 inimest jäi kodutuks.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 4. märts – Tel Avivi suurimas kaubanduskeskuses toimus enesetaputerroristide korraldatud pommiplahvatus, milles hukkus vähemalt 15 inimest ja vigastada sai üle 130 inimese.
- 24. märts – Maalt oli palja silmaga nähtav Hyakutake, heledaim komeet, mis Maast viimase 20 aasta jooksul on möödunud.
- 29. märts – Rio de Janeiro vangid võtsid 20 pantvangi ja ähvardasid need õhku lasta, kui ametnikud ei varusta neid relvade ja autodega, et nad saaksid vanglast lahkuda.
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 2. aprill – Poola ekspresident Lech Wałęsa asus uuesti tööle Gdański laevatehase elektrikuna.
- Andrus Ansipil juhtus jalgrattaga sõites õnnetus: lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11-tunnine operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 10. mai – Džomolungmal möllanud tormis hukkus 8 alpinisti.
- 11. mai – Põhja-Bangladeshi läbis tornaado, surma sai üle 600 ja vigastada ligi 34 000 inimest.
- 13. mai – Bangladeshi põhjaosas hukkus tornaados üle 600 inimese.
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 2. juuli – Pariisis kogunesid fännid 25. surma-aastapäeva puhul Jim Morrisoni hauale.
- 12. juuli – lahutati prints Charlesi ja printsess Diana abielu.
- 19. juuli – avati XXVI suveolümpiamängud Atlantas, USA-s
- 27. juuli – Atlanta olümpiapargis plahvatas torupomm, hukkus üks ja haavata sai üle saja inimese.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. august – Boriss Jeltsin vannutati teiseks ametiajaks Venemaa presidendiks.
September[muuda | muuda lähteteksti]
- 3. september – Ameerika Ühendriigid alustasi Iraagi vastu Operatsiooni Desert Strike (Kõrberünnak) vastuseks Arbīli linna ründamisele Iraagi Armee poolt.
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. oktoober – Fox News Channel alustas teleprogrammi ülekandmist.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. november – Norras loodi Slettnesi looduskaitseala.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 29. detsember – Guatemala kodusõda lõppes vaenupoolte vahel sõlmitud rahulepinguga.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. jaanuar – jõustus nõue, et pankadel peab olema 50 miljoni Eesti krooni suurune omakapital.
- 1. jaanuar – Tegevust alustas kultuuriministeerium, haridusministriks sai Jaak Aaviksoo ja kultuuriministriks Jaak Allik. [1]
- 1. jaanuar – Eratelekanalite EVTV ja RTV käivitasid ühisprogrammi, millest kasvas välja TV3. [1]
- 4. jaanuar – Lasteorganisatsiooni ELO initsiatiivil keelati üldhariduskoolides suitsetamine. [1]
- 4. jaanuar – Valitsus otsustas anda välismaalase passi umbes 300 000-le Eestis elavale määratlemata kodakondsusega isikule. [1]
- 23. jaanuar – Riigikogu kinnitas Johannes Kerdi kaitseväe juhatajaks. [1]
- 30. aprilliks pidid Eestis elanikud, kes ei olnud Eesti Vabariigi kodanikud, esitama taotluse elamisloa saamiseks, kui nad ei olnud seda teinud esimeseks tähtpäevaks 12. juuliks 1995.
- 6. august – Eurominister Endel Lippmaa lahkus valitsusest, sest tema hinnangul oli Tiit Vähi juhitav valitsus olnud liialt järeleandlik Vene erusõjaväelaste ja Eesti-Vene piiri ületamise osas ning kaugenemas Euroopa lepingu põhimõtetest. [2]
- 14. august – Erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu. [2]
- 22. august – Eesti ja Läti parlamendid ratifitseerisid merepiiri leppe. [2]
- 26. august – 1996. aasta Eesti presidendivalimised: Presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus president ei selgunud. Lennart Meri ega Arnold Rüütel saanud vajalikku 68 häält 101-st. [2]
- 13. september – Kaitsepolitsei pidi kohaldama sundtoomist kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselnile, et viia ta kaitsejõudude peastaabi relvaäri asjus tunnistusi andma. [2]
- 14. september – Süttis Oru turbaraba, tulekahjus hävis umbes Eesti aastane turbavaru. [2]
- 20. september – 1996. aasta Eesti presidendivalimised: Lennart Meri valiti tagasi Eesti presidendiks.
- 21. september – Eestist lahkus Rootsile müüdud uurimislaev Livonia.
- 26. september – Ameerika analüütik Ronald Asmus tutvustas Tallinnas uurimust, mis käsitles Balti riikide julgeoleku tagamist esialgse NATO-st väljajäämise järel. [2]
- 9. oktoober – 1996. aasta Eesti-Šotimaa jalgpallimatš, mis pidi toimuma Tallinnas Kadrioru staadionil, jäi toimumata.
- 5. detsember – Tartus avati liikluseks Kroonuaia sild.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- 13. juuni – Kingsley Coman, Prantsusmaa jalgpallur
- 2. juuli – Helina Metsik, Eesti modell
- 5. juuli – lammas Dolly, esimene kloonitud imetaja
- 15. november – Reena Koll, Eesti teivashüppaja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1996.
- 7. jaanuar – Elmar Salumaa, eesti usuteadlane
- 8. jaanuar – François Mitterrand, Prantsusmaa poliitik
- 28. jaanuar – Jossif Brodski, luuletaja
- 14. veebruar – Ivar Grünthal, eesti kirjanik ja ühiskonnategelane
- 17. veebruar – Hervé Bazin, prantsuse kirjanik
- 20. veebruar – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja ja muusikateoreetik
- 21. veebruar – Boris Lukats, eesti graafik
- 23. veebruar – Inge Põder, eesti baleriin ja ballettmeister
- 23. veebruar – Paul Saagpakk, eesti keele- ja kirjandusteadlane
- 1. märts – Hilda Koni, eesti laulja
- 1. märts – Matti Vaga, eesti kirjastaja
- 2. aprill – Jaan Õun, eesti flötist
- 3. märts – Marguerite Duras, prantsuse kirjanik ja filmirežissöör
- 6. aprill – Leida Laius, eesti filmilavastaja
- 13. märts – Krzysztof Kieślowski, poola filmirežissöör
- 18. märts – Odysséas Elýtis, kreeka luuletaja
- 31. märts – Timothy Leary, USA psühholoog
- 11. aprill – Lemmo Erendy, eesti viiuldaja
- 21. aprill – Džohhar Dudajev, Nõukogude Liidu sõjaväelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president
- 3. mai – Vadim Želnin, Eesti loodusvaatleja ja ilmaennustaja
- 14. mai – Uno Sahva, eesti spordipedagoog
- 21. mai – Villem Raam, eesti kunstiteadlane
- 30. mai – Alo Mattiisen, eesti helilooja
- 9. juuni – Salme Reek, eesti näitleja
- 15. juuni – Ella Fitzgerald, USA laulja
- 17. juuni – Thomas Kuhn, USA teadusajaloolane ja teadusfilosoof
- 23. juuni – Andréas Papandréou, Kreeka poliitik
- 10. juuli – Eno Raud, eesti lastekirjanik
- 19. juuli – Kulno Süvalep, eesti lavastaja, näitleja ja näitekirjanik
- 8. august – Jüri Randviir, eesti maletaja ja maleajakirjanik
- 11. august – Vanga, bulgaaria selgeltnägija
- 14. august – Anu Presjärv, eesti nukunäitleja
- 13. september – Tupac Shakur, USA räppar
- 17. september – Spiro Agnew, USA poliitik
- 27. september – Leili-Maria Kask, eesti tõlkija ja toimetaja
- 27. september – Moḩammad Najībullāh, Afganistani poliitik
- 1. oktoober – Uno Kreen, eesti laulja
- 29. oktoober – Eugen Kapp, eesti helilooja ja muusikapedagoog
- 2. november – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik, Kesk-Aafrika keiser
- 22. november – Juta Bedia, eesti tõlkija
- 25. november – Edisson Denissov, vene helilooja
- 25. november – Ott Ojamaa, eesti tõlkija ja kirjandusteadlane
- 1. detsember – Konrad Veem, eesti teoloog ja vaimulik
- 3. detsember – Babrak Karmal, Afganistani poliitik
- 6. detsember – Vladimir Sapožnin, Eesti viiuldaja ja estraadikunstnik
- 7. detsember – Laur Karu, Eesti arstiteadlane ja poliitik
- 19. detsember – Marcello Mastroianni, itaalia filminäitleja
- 20. detsember – Carl Sagan, USA astronoom
- 21. detsember – Harry Abel, eesti humorist
- 28. detsember – Pent Nurmekund, eesti keeleteadlane
- 31. detsember – Juhan Virkus, eesti ajakirjanik
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – David Lee, Douglas Osheroff, Robert Richardson
- keemia – Robert Curl, Harold Kroto, Richard Smalley
- meditsiin – Peter Doherty, Rolf Zinkernagel
- kirjandus – Wislawa Szymborska
- rahu – Carlos Filipe Ximenes Belo ja José Ramos Horta
- majandus – James Mirrlees, William Vickrey