Viin

See artikkel räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit Viin (jook)

Viin

saksa Wien

Viini vapp

Landesflagge

Dienstflagge
Viini lipp

Pindala: 414,90 km²

Elanikke: 1 840 573 (1.01.2016)

Koordinaadid: 48° 12′ N, 16° 22′ Ekoordinaadid: 48° 12′ N, 16° 22′ E

Koduleht: https://www.wien.gv.at/

Viini vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Austria
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	I, IV, VI
Viited	1033
Regioon*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	48° 13′ 0″ N, 16° 23′ 0″ E
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud	2001 (25. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Viin on Austria pealinn ja samas ka üks Austria liidumaadest. Ta asub Doonau jõe ääres ning teda peetakse Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari impeeriumi suuraegade keiserlikuks uhkuseks. Viini vanalinn kuulub 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Viini kõrgeimad ehitised on DC Tower 1, teletorn Donauturm ja Millennium Tower.

Viinis on parasvöötme kliima. Aastas sajab keskmiselt 621 mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on jaanuar (37 mm) ja veebruar (39 mm), kõige sajusemad juuni (70 mm) ja juuli (68 mm).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viin on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid keldid.

Roomlased hõivasid selle asula pärast Noricumi kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat Vindobonaks (sõna vindo tähendab keldi keeles 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid sõjaväelaagriks, et kaitsta Rooma riiki põhja pool elavate germaanlaste vastu. Vindobonas paiknes algul aala, hiljem terve leegion. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau laevastiku peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager Carnuntum. ^[1]

Pannoonia provintsiga liideti Carnuntum juba Tiberiuse ajal, aga Vindobona mitte enne Claudiuse aega. Markomanni sõja ajal 180 suri Vindobonas keiser Marcus Aurelius. ^[1]

Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus said kokku kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. 3. sajandil sai see munitsiipiumiks. 5. sajandil lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused. ^[1]

Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas iirlastega. Näiteks Melki katedraali on maetud iiri munk Püha Colman (Koloman). Salzburgi piiskop oli 40 aastat iirlane Püha Vergilius ehk Vergilius Maamõõtja. 12. sajandil asutasid iiri päritolu benediktiinid siiakanti kloostri.

Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 1485–1490 okupeeris linna Ungari.

Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. 13. sajandil jõudis Viini lähedale Mongoli impeeriumi sõjavägi, kuid pöördus tagasi väejuhi Ugedei-khaani surma tõttu. Ka Osmanite riik ei suutnud Viini vallutada (Viini piiramine 1529 ja Viini lahing 1683). Küll aga tabas linna 1689 muhkkatk, tappes kolmandiku linnaelanikest.

1804 kuulutati välja Austria keisririik ja Viin sai selle pealinnaks. 1815 toimus linnas Viini kongress. 1867 reorganiseeriti see riik Austria-Ungariks.

Esimeses maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.

1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liideti Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes Teine maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega.

Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Nagu Berliin, nii ka Viin jagati nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud Nõukogude Liidu okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. Lääne-Berliini hakkasid lääneriigid seepeale varustama lennukite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Lääne-Viini ei jäänud häid lennuvälju. Kriis lahenes 1955. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks.

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist, kui Bratislava sai Slovakkia pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80 km ja nad mõlemad asuvad Doonau kaldal.

Austria ühines Euroopa Liiduga 1995.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Viini raekoda öösel

Gasometer Viinis

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üks regionaalsetest peakorteritest Viinis

Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult 10. linn.

Aastal 1910 oli Viin impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma 10 suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid slaavlased või ungarlased. Tšehhide arvult oli Viin maailma teine linn Praha järel. Pärast Esimest maailmasõda pöördus neist enamik oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. Aasta 1910 rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud.

1923 elas Viinis 201 513 juuti. Juutide arvult oli Viin Euroopa kolmas linn. Enamik nendest hukati Teise maailmasõja ajal.

2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled viimastest olid pärit Jugoslaaviast, peamiselt serblased. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% türklasi, 0,9% poolakaid ja 0,8% sakslasi.

Aasta	1754	1800	1850	1900	1910	1923	1939
Elanike arv	175 460	271 800	551 300	1 769 137	2 083 630	1 918 720	1 770 938
Aasta	1951	1961	1971	1981	1991	2001	2008
Elanike arv	1 616 125	1 627 566	1 619 885	1 531 346	1 539 848	1 550 123	1 678 435

Life Ball[muuda | muuda lähteteksti]

Korra aastas toimub Viini raekojaplatsil suurim heategevusüritus Euroopas — Life Ball. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival, või ball, kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulunduslik organisatsioon AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust antud epiteemia teemal.