3. märts
| << Märts >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | ||
| 2017 | ||||||
3. märts on Gregoriuse kalendri 62. (liigaastal 63.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. veebruar (liigaastal 19. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 303 päeva.
Sisukord
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1865 – Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse[1].
- 1866 – kehtima hakkas vallaseadus, millega lõppes mõisnike kohtu- ja politseivõim vallakogukonna üle[1].
- 1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteet Eesti- ja Liivimaa üle, korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.
- 1927 – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit[2].
- 1929 – toimused Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses[2].
- 1930 – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent[2].
- 1935 – Tallinnas toimus kalameeste 13. kongress, mis pidas tarvilikuks Kalanduskoja asutamist.
- 1935 – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2[2].
- 1939 – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused[2].
- 1940 – Konstantin Kütt valiti Haapsalu kirikuõpetajaks.
- 1940 – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses[2].
- 1991 – toimus iseseisvusreferendum. Referendumil osales 82,86% valimisõiguslikest kodanikest. 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt.
- 1997 – Euroopa Liit soovitas Venemaal kiiresti Eestiga piirileping alla kirjutada.
- 1998 – Interpol hakkas uurima neeruskandaali.
- 1999 – Keskkriminaalpolitsei hakkas uurima Mati Kebina seotust rahariisumisega Tallinna keskturul.
- 2005 – sai teatavaks, et kuigi Tallinna linnavolikogu määruse kohaselt peab linnaosavanemal olema kõrgharidus, see Lasnamäe juhil Oleg Rebasel puudus.
- 2005 – Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Võru maavanemaks Ülo Tuliku ja Pärnu maavanemaks Toomas Kivimäe.
- ...
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1284 – Inglismaa liidendas Walesi.
- 1585 – Itaalias Vicenzas avati Teatro Olimpico
- 1638 – Prantsusmaa ja Rootsi pikendasid kolmeks aastaks liidulepingut
- 1808 – Prantsuse väed Joachim Murat' juhtimisel vallutasid Madridi
- 1813 – Suurbritannia ja Rootsi sõlmisid Stockholmi lepingu, millega London lubas mitte vastustada Rootsi-Norra uniooni
- 1845 – Florida sai Ameerika Ühendriikide 27. osariigiks.
- 1857 – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Hiinale.
- 1861 – avaldati keiser Aleksander II manifest, millega kaotati talupoegade pärisorjus Venemaal.
- 1875 – Pariisis toimus Georges Bizet' ooperi "Carmen" esietendus
- 1878 – Venemaa ja Türgi sõlmisid San Stefano rahu. Sellega lõppes Bulgaarias viis sajandit kestnud Türgi ülemvõim.
- 1886 – Serbia-Bulgaaria sõda: Serbia ja Bulgaaria sõlmisid Bukaresti rahu.
- 1918 – Saksamaa sõlmis Venemaaga Brest-Litovski rahulepingu.[3]
- 1924 – Mustafa Kemal Atatürk tühistas 1400 aastat kestnud Kalifaadi. Ühtlasi sõlmisid Saksamaa ja Türgi sõpruslepingu.
- 1932 – Jaapani väed lõid Shanghai all Hiina armeed.
- 1938 – Saudi Araabias avastati naftat.
- 1941 – Teine maailmasõda: Bulgaaria lubas Saksa väed läbi oma territooriumi.
- 1943 – Teine maailmasõda: õhurünnakus Londonile hukkus 178 inimest.
- 1944 – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.
- 1955 – Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi moodustasid parlamentaarse nõukogu.
- 1974 – Pariisi lähedal kukkus alla Türgi reisilennuk, õnnetuses hukkus 345 inimest.
- 1976 – USA presidendi Gerald Fordi administratsioon teatas otsusest müüa Egiptusele relvi.
- 1976 – Mosambiik sulges piiri Rodeesiaga.
- 1988 – Bangladeshis puhkenud poliitilistes rahutustes hukkus 11 inimest.
- 1991 – Eestis ja Lätis viidi läbi iseseisvusreferendum
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 3. märtsil.
Pikemalt artiklis - 1455 – João II, Portugali kuningas
- 1829 – Carl von Siemens, saksa tööstur
- 1845 – Georg Cantor, saksa matemaatik
- 1847 – Alexander Graham Bell, šoti leiutaja
- 1870 – Géza Maróczy, ungari maletaja
- 1872 – Vilhelms Purvītis, läti maalikunstnik ja Riia Kunstiakadeemia asutaja
- 1918 – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
- 1920 – Harry Abel, eesti humorist
- 1930 – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik, president 1990–1996 ja 2000–2004
- 1932 – Valter Aasmäe, eesti majandusteadlane ja riigiametnik
- 1940 – Perry Ellis, ameerika moedisainer
- 1949 – Jüri Allik, eesti psühholoog
- 1953 – Zico, brasiilia jalgpallur
- 1958 – Miranda Richardson, inglise näitleja
- 1961 – Vjatšeslav Ivanenko, NSV Liidu kergejõustiklane
- 1962 – Jackie Joyner-Kersee, USA kergejõustiklane
- 1969 – Rainer Sarnet, eesti filmilavastaja
- 1973 – Raul Keller, eesti kunstnik
- 1973 – Victoria Zdrok, ukraina modell
- 1974 – David Faustino, USA näitleja
- 1976 – Kristjan Kais, eesti võrkpallur
- 1977 – Ronan Keating, iiri laulja
- 1982 – Jessica Biel, USA näitleja
- 1986 – Stacie Orrico, USA laulja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 3. märtsil.
- 1703 – Robert Hooke, inglise teadlane
- 1707 – Aurangjeb, India keiser.
- 1832 – Otto Wilhelm Masing, eesti kirja- ja keelemees ning pastor
- 1959 – Lou Costello, USA näitleja
- 1959 – Paul Nicolas, prantsuse jalgpallur
- 1961 – Paul Wittgenstein, Austria pianist
- 1987 – Danny Kaye, USA näitleja ja laulja
- 1992 – Lella Lombardi, itaalia võidusõitja
- 1993 – Carlos Montoya, hispaania flamenkokitarrist
- 2005 – Rinus Michels, hollandi jalgpallitreener
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Hinamatsuri. Tütarlaste püha ehk nukkude pidu (Jaapan)
- Rahvuspüha (Türklaste võimu alt vabanemise päev, Bulgaaria)
- Emadepäev (Gruusia)
- Sportlaste päev. (Sportsmen's day; Egiptus)
Nimepäev[muuda | muuda lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
