15. mai
Ilme
<< Mai >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
27 | 28 | 29 | 30 | 31 | ||
2024 |
15. mai on Gregoriuse kalendri 135. (liigaastal 136.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. mai (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinna linnale Lübecki õiguse, päeva tähistatakse Tallinna päevana.
- 1313 – Liivimaa kodusõda: Läänemaal Voose külas kogunesid Tallinna ja Saare-Lääne piiskopid, Taani Eestimaa asehaldur, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid jt, et saata manitsuskiri vaenujalal olevale Riia linnale ja Liivi ordule.[1]
- 1799 – Tartu ülikooli taastamisettevalmistused: Paul I määras ülikooli maaeraldiseks Toomemäe ja endise Maarja kiriku krundi.[2]
- 1887 – Suure-Jaanis asutati laulu- ja mänguselts Ilmatar.[3]
- 1922 – riigivanem Konstantin Päts sõitis suurtükilaeval Lembit esimesele ametlikule visiidile Soome.[4]
- 1928 – Viljandis asutati spordiselts Sakala.[5]
- 1934 – siseministri kohusetäitja Johan Müller kinnitas Türi linnapeaks Johan Luukase.
- 1935 – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti ainsa medali, pronksmedali sai August Neo.[5]
- 1938 – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki.[5]
- 1940 – toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kontrollkogunemine ja esinemine Vabariigi Presidendile.
- 1941 – Eesti Vabariigi isikutunnistusi hakati välja vahetama Nõukogude Liidu passide vastu.[2]
- 1942 – maakonnad (Landkreise), linnad (Städte) ja vallad (Landgemeinden) taastati maa-alaliste korporatsioonidena, loodi maakonnanõunike, raehärrade ja vallanõunike ametikohad.
- 1950 – Nõukogude võim kõrvaldas Tartus asunud Gustav II Adolfi monumendi.
- 1952 – Kuressaare linn nimetati ümber Kingissepa linnaks ja Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks.
- 1981 – Tallinnas toimunud kohtuprotsessil mõisteti Tiit Madisson nõukogudevastase tegevuse eest neljaks aastaks vangilaagrisse ja kaheks aastaks sundasumisele.[6]
- 1985 – tegevust alustas kirjanike klubi Pegasus.
- 1990 – Tallinnas Toompeal toimus Interliikumise organiseeritud meeleavaldus, mis kasvas üle katseks hõivata Toompea loss.
- 1993 – Viljandis toimus esimene Viljandi Folk Music Festival.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1768 – Versailles' lepingu järgi sai alates 1284. aastast Genova vabariigile kuulunud Korsika saar Prantsusmaa süseräänseks osaks.
- 1860 – Tuhande retk: Calatafimi lahingus võitsid Giuseppe Garibaldi "punavestid" Napoli kuningriigi vägesid.
- 1878 – asutati Tokyo börs.
- 1920 – Kaunases toimus Leedu Asutava Kogu esimene istung.
- 1928 – Walt Disney filmis "Plane Crazy" jõudsid esimest korda kinolinale Miki Hiir ja Minnie Hiir.
- 1934 – Läti peaminister Kārlis Ulmanis korraldas riigipöörde ja seadis riigis sisse autoritaarse režiimi.[7]
- 1935 – avati Moskva metroo.[8]
- 1940 – teine maailmasõda: Holland kapituleerus Saksamaale.[9]
- 1940 – Ameerika Ühendriikide keemiakontsern DuPont paiskas niinimetatud N-päeval valitud kauplustes üle riigi müüki Wallace Hume Carothersi välja töötatud nailonsukad.
- 1940 – vennad Richard ja Maurice McDonald avasid USA California osariigis San Bernardinos esimese McDonald'si restorani.
- 1943 – Komintern saadeti laiali.
- 1945 – Sloveenias lõppes kaks päeva kestnud Prevalje lahing – viimane Teise maailmasõja sõjaline konflikt Euroopa pinnal.
- 1955 – Lionel Terray ja Jean Couzy jõudsid esimeste inimestena Makalu tippu.
- 1955 – Viinis kirjutasid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Austria alla Austria riigilepingule, millega taastati täielikult Austria iseseisvus.[10]
- 1970 – Lõuna-Aafrika Vabariik heideti apartheidipoliitika tõttu Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest välja.[11]
- 1972 – Ameerika Ühendriigid tagastasid pärast peaaegu 30-aastast okupatsiooni Ryūkyū ja Daitō saare (Okinawa prefektuuri) Jaapanile. Säilitasid aga 14 sõjaväebaasi Okinawal, mis hõlmasid peaaegu viiendiku saarest.
- 1997 – asutati Taiwani elektroonikaettevõte HTC.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 15. mail
- 1567 – Claudio Monteverdi, itaalia helilooja
- 1773 – Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Austria riigikantsler 1821–1848
- 1795 – Adolf Bernhard Max, saksa helilooja ja muusikateadlane
- 1859 – Pierre Curie, prantsuse füüsik
- 1862 – Arthur Schnitzler, Austria kirjanik
- 1864 – Vilhelm Hammershøi, taani maalikunstnik
- 1865 – Albert Verwey, hollandi luuletaja, õpetlane ja kirjandusloolane
- 1891 – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
- 1905 – Voldemar Erm, eesti kunstiteadlane
- 1911 – Jüri Piik, eesti lastekirjanik ja tõlkija
- 1915 – Paul Samuelson, ameerika majandusteadlane
- 1921 – Vello Rummo, eesti lavastaja
- 1929 – Andrew Bertie, Malta ordu suurmeister
- 1929 – Helgi Ridamäe, eesti muusikateadlane
- 1950 – Joel Sang, eesti kirjanduskriitik, luuletaja ja kirjastaja
- 1953 – Mike Oldfield, inglise helilooja ja muusik
- 1954 – Lembit Kurvits, eesti luuletaja
- 1956 – Mirek Topolánek, tšehhi poliitik
- 1956 – Riho Unt, eesti kunstnik
- 1970 – Frank de Boer, hollandi jalgpallur
- 1980 – Kairit Tuhkanen, eesti artist (lauljanimi Niki)
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 15. mail
- 1886 – Emily Dickinson, ameerika luuletaja
- 1935 – Kazimir Malevitš, poola päritolu Venemaa maalikunstnik
- 1945 – Richard Känd, eesti omavalitsusametnik
- 2005 – Natalja Gundareva, vene näitleja
- 2012 – Carlos Fuentes, Mehhiko kirjanik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 45
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 153
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. Koostanud Sulev Vahtre. Kolmas trükk. 2015
- ↑ 5,0 5,1 5,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Tiit Madisson. Vastasseis : mälestusi ning olupilte ikestatud Eestist, Gulagi laagrist ja Kolõmalt. Tallinn, 1996, lk. 72-75
- ↑ 1934. 15. maija valsts apvērsums letonika.lv
- ↑ Nick Van Mead. Celebrate the Moscow metro's 80th birthday with a journey through the city's history – in pictures The Guardian, 15. mai 2015
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 15. mai 2015.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Kristin Sarv. Nõukogude okupatsioon Austrias 1945–1955 : uuemad uurimused ja vaatenurgad Akadeemia, 2006, nr. 1
- ↑ Pre-Transition (1902–1989) – Chronologies – 1970's nelsonmandela.org