Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud aadlikorporatsiooni liikmed.

Aadlimatriklite pidamine

Rootsi kuningriik ja Soome suurvürstiriik

Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit Rootsi rüütelkond Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklis.

 Pikemalt artiklis Rootsi aadlisuguvõsade loend

Eesti- ja Liivimaa provintsid

Eestimaa kubermangus pidas Eestimaa rüütelkonna kantselei Matriklikomisjon;

Eestimaa rüütelkond esitas 1728. aastal Venemaa Valitsevale Senati heeroldidepartemangule taotluse aadlimatrikli (Ritterbank) koostamiseks, esmase 1756. aastal valminud Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti (125 suguvõsa). Aadlimatriklisse kantud aadlisuguvõsade järgi eristati immatrikuleeritud ja immatrikuleerimata aadelkonda ja kodanikuseisusest mõisnike (Landsasse). Immatrikuleerimata aadel moodustas Eestimaa maiskonna ja immatrikuleeritud aadel rüütelkonna.

Eestimaa rüütelkonda kuulunud aadlikud on jaotatud kolme klassi:

• I klassi kuulusid isikud, kes olid aadlitiitli ja -vapi saanud ning olnud maaga seotud enne 1561. aastat;
• II klassi kuulusid Rootsi valitsuse ajal (1561–1710) aadlitiitli saanud isikud;
• III klassi kuulusid Vene valitsusajal kuni 1882. aastani aadlitiitli saanud isikud.

Liivimaa kubermangus pidas aadlimatrikleid Liivimaa rüütelkond ja Saaremaal – Saaremaa rüütelkond;

Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklit koostati aastail 1617–1634 ja sinna oli kantud 119 aadliperekonda.

Liivimaa rüütelkonda kuuluvad aadlikud on jaotatud järgmiste perioodide järgi:

• ordu- ja piiskoppide aeg (kuni 1561);
• Poola valitsusaeg (1561–1629);
• Rootsi valitsusaeg (1629–1710);
• Vene valitsusaeg (kuni 1882. aastani).

Saaremaa rüütelkonda kuulunud aadlikel jaotused puudusid.

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriigis ja Kuramaa kubermangus: Kuramaa rüütelkond.

Kuramaa rüütelkond tegi 17. sajandi keskel aadlike revisjoni, mille käigus nn Ritterbank viis läbi oma liikmeskonna päritolu kontrolli ning kandis aastatel 1620–1634 kontrollitud ja väärilised aadliperekonnad (110) Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse, kuhu kuni 1642. aastani lisandus veel ainult 9 suguvõsa.

Ehkki suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt, kuid ainult väike osa Rootsi kuningate poolt aadliseisusse tõstetud ja aadlivapi saanud isikuist kanti Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklisse.

Preisimaa, Saksamaa ja Austria ja Ungari

Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis.

Venemaa keisririik

Venemaal asutati heraldikaga tegelevate asutustena 12. jaanuaril 1722 Heeroldmeistri Kontor ja seejärel Heeroldmeistri Kantselei. Hiljem aga pidasid aadlisuguvõsade nimekirju Venemaa Valitseva Senati Heeroldidepartemang ja kubermangusemstvod ning aadlikekogu juhiks oli Venemaal aadlieestseisja ehk aadlimarssal.

Funktsioon

Aadlimatriklite ülesanne oli takistada aadliseisuse usurpeerimist. Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa aadlimatriklid fikseerisid ka, millistel aadlisuguvõsadel on rüütelkonnas hääleõigus.

Avaldamine

Saksamaa aadlimatriklid avaldati 1939. aastani väljaandes "Gothaisches Taschenbuch" ja ilmuvad pärast 1949. aastat väljaandes "Genealogisches Handbuch des deutschen Adels".

Aadlimatriklite avaldamine on teoksil ka Poolas, Tšehhis ja Ungaris, kus pärast 1990. aastat on jälle aadliühinguid loodud.

Vaata ka

• Aadel
• Aadlivapp[1]
• Aadlisuguvõsade vapid

Välislingid

• Adelsmatrikel
• Aadlivapid ajalooarhiivis Aadlimatrikkel