Vikipeedia:Esileht

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 237 813
Kaastöölisi sel kuul: 481
Teemaportaalid

Nädala artikkel
Killuke proteoomist: valk-valk vastastikmõjud, mida arendavad vaid ühes signaalirajas osalevad inimese valgud. Hedgehog-nimeliste valkude (SHH, IHH, DHH) algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega.
Killuke proteoomist: valk-valk vastastikmõjud, mida arendavad vaid ühes signaalirajas osalevad inimese valgud. Hedgehog-nimeliste valkude (SHH, IHH, DHH) algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega.

Proteoom on teatud liigis, isendis või muus füsioloogilises tervikus esindatud valkude kogum. Näiteks võib rääkida inimese proteoomist, inimese maksa proteoomist või patsiendi kopsuvähi metastaasi proteoomist. Proteoom on olemuslikult muutlik, näiteks võib koes leiduvate valkude koosseis ja/või pöörduvate biokeemiliste modifikatsioonide valim muutuda, olenevalt organismi vanusest või tervislikust seisundist.

Proteoomi uuringud on äärmiselt olulised nii rakendusteaduse (näiteks haiguste diagnoosimine või ravi) kui baasteaduse seisukohalt (näiteks evolutsionaarsete või arengubioloogiliste mehhanismide kindlakstegemine). Proteoomi alaosaks võivad olla ka muud "oomid", näiteks räägitakse retseptoomist (retseptori rolliga molekulide kooslus, millest põhiosa moodustavad valgud), sekretoomist (rakkude sekreteeritavate ja sekretsiooni eest vastutavate molekulide kooslus, millest valgud moodustavad samuti suure osa) või kinoomist (valkude fosforüülimist katalüüsivate ensüümide proteiinkinaaside kooslus).

Mõiste autoriks peetakse Marc Wilkinsit, kes tutvustas seda esimest korda avalikult 1994. aastal. Trükis ilmus see esimest korda 1995. aastal osana Wilkinsi doktoritööst. Loe edasi ...

Kas teadsid?
Axel Lillie
Axel Lillie
Nädala pilt
Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:


Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeediad teistes keeltes

üle 1 000 000 artikliga Vikipeediad

üle 500 000 artikliga Vikipeediad

üle 200 000 artikliga Vikipeediad

Vikipeedia soome-ugri keeltes

Kõik keeled...