Säkat uz' lehtpol':
Hüvä kirjutuz
Karjal (ven .: Карелия , Карьяла ) vai Venäman Karjal , täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel : Республика Карелия , ičenaižkarjalan kelel : Karjalan tašavalta , livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu , suomen kelel : Karjalan tasavalta ), om Venälaižen Federacijan subjekt , Venäman üks' tazovaldkundoišpäi . Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho .
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri .
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi . Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.
Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba…
Kacuhtada
Tedad-ik sinä, miše...
Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke?
Necen Vikipedijan polhe
Nece om Vikipedii vepsän kelel
Vepsän kelel pagištas Venämas — Karjalan Tazovaldkundas , Piteriš , Leningradan da Vologdan agjoiš . Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut ) — da Petroskoiš — Petroskoin valdkundaližel universitetal . Opetas kel't mugažo Karjalan , Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš.
Informacii toižil kelil... / In other languages...
Sündnuded
Völ: Kategorii:Sündnuded vilukus
Kolnuded
6. viluku (1945 ) — Vladimir Vernadskii , nevondkundaline filosof, tedomez' da kundanšingotai, tetab kut noosferan i biogeohimijan teoretik.
15. viluku (2015 ) — Rimma Markova , venämalaine i nevondkundaline teatran da kinon aktris, Venäman rahvahanartist (1994).
21. viluku (1924 ) — Vladimir Lenin , venämalaine revolücioner mail'man znamoičendanke, nevondkundaližen valdkundan alusenpanii da šingotai, Venäman NFST:n ezmäine ezimez'.
24. viluku (1965 ) — Uinston Čerčill' , Suren Britanijan päministr kaks' strokud (1940−1945, 1951−1955) da kaičendministr, literaturižen Nobelän premijan laureat (1953).
Völ: Kategorii:Kolnuded vilukus
Kacuhtada
Kategorijad
Sio-kodzi (
japon .: 塩麹) om
japonine eriližmagutez maploduiden i kalan marinuindan täht. Maikl Vera (
Michael Vera ) Päivlaskmaižen randišton Kodzišpäi (
angl .:
West Coast Koji ) ozutab sio-kodzin slokostindad i starinoičeb, kut solan pala valatoitab fermentacijan processad, kut sada erazvuiččid maguprofilid sömän vaumičendan teiden stilin statjas,
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad , 9. tal'vku 2021. Video om 3 min 42 s hätkte.
Kacuhtada