Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 233 271
Kaastöölisi sel kuul: 583
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.

Roomlased panid sellele nime oma peajumala Jupiteri järgi planeedi Jupiter suuruse tõttu. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri tähesuurus olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.

Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. (Opositsiooni ajal võib Marss paista lühikest aega sama hele kui Jupiter.)

Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum, kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub Jupiterilgi tahke pind. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik sferoid. Jupiteri välimine atmosfäär on silmanähtavalt jaotunud vastavalt laiuskraadidele eri kihtideks, mille piirialadel esineb turbulentsi ja torme. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

17. jaanuaril saab 80-aastaseks kauaaegne Tallinna Lastehaigla juht ja sotsiaalministeeriumi lastehaiguste nõunik Mall-Anne Riikjärv.
17. jaanuaril saab 40-aastaseks diplomaat Mart Lätte, kes uuris eestlaste sõjalisi kohustusi keskajal ja kuulutati Venemaal soovimatuks isikuks.
18. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis kirjanik Albert Kivikas, kelle esimesed raamatud kandsid nime "Ohverdet konn" ja "Lendavad sead".
19. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis riigikohtunik, Rahvuskogu liige ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu osakonnajuhataja Karl Saarmann.
22. jaanuaril 100 aastat tagasi avati Riisselja–Orajõe raudtee.
22. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis Riigikogu kahe koosseisu ja I Riigivolikogu liige Maksim Unt (pildil), kes juhtis Konstantin Pätsi pere küüditamist.

22. jaanuar ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Plejaadid on Sõnni tähtkujus asuv hajusparv, mille Messier' kataloogi tähiseks on M45. Parve kaugus Maast on 440 valgusaastat. Vanad eestlased tundsid plejaade nimega Sõelatähed või Taeva Sõel. Vanakreeka mütoloogias olid Plejaadid Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart, keda jälitas Orion. Jaapanlased tunnevad Plejaade nimega Subaru.

Autor: Nielander

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.