Põhiseadus sätestab Eesti kodanike riigikaitses osalemise kohustuse ehk kaitseväekohustuse. Mida tähendab kaitseväekohustus, kes on kaitseväekohustuslased ning kuidas saab vabatahtlikult kaitseväekohustust võtta?
Mis on kaitseväekohustus?
Eesti riigikaitse üks põhialuseid on reservarmee. Reservarmee mehitatuse ja sõjaväelise väljaõppe tagamiseks on Eestis mehed 17.-60. eluaastani kaitseväekohustuslased. Selles vanuses tuleb kutsealusena asuda aja- või asendusteenistusse ning reservväelasena osaleda õppekogunemistel, st täita kaitseväekohustust. Kaitseväekohustuslane peab arvestama, et kuulub suure osa oma täiskasvanuelust kaitseväe reservarmee koosseisu või reservi (sh ka siis, kui ei ole käidud aja- ega ka asendusteenistuses) koos sellest tulenevate kohustustega. Kui elad välismaal, siis võivad Sinu suhtes kehtida mõned erisused, mille kohta saad lugeda siin.
Kaitseväekohustuslaseks saamise ja Sinu andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise kohta saadab Kaitseressursside Amet Sulle teate: kui oled Eesti kodanik juba 17. aastaselt, siis saad teate pärast oma 17. sünnipäeva, kui saad kodanikuks hiljem, siis pärast kodakondsuse omandamist. Teade saadetakse Sulle teadmiseks ning esialgu Sa midagi tegema ei pea.
Pärast kaitseväekohustuslaseks saamist tehakse päringud teistesse riiklikesse registritesse, et kanda Su kontakt-, haridus- jm andmed kaitseväekohustuslaste registrisse. Andmete põhjal tehakse esimesed toimingud ja otsused, nt antakse tavaliselt ajapikendus gümnaasiumi või kutsekooli õpilastele. Enda kohta kogutud andmetega saad tutvuda kaitseväeteenistuse veebis.
Kaitseväekohustuse eesmärk on anda Eesti meestele sõjaväeline väljaõpe, et vajadusel reservarmee koosseisus Eestit ja oma kodu kaitsta.
Kutsealune on 17-27-aastane (kaasa arvatud) mees aja- või asendusteenistusse asumise või sellest vabastamiseni.
Enne ajateenistusse asumist tuleb läbida arstlik komisjon. Kutse komisjoni võib saabuda ka siis, kui Sul on kehtiv ajapikendus, sest sel ajal ei saa amet kutsuda Sind ajateenistusse, küll aga arstlikku komisjoni.
Arstliku komisjoni aja saad soovi korral kaitseväeteenistuse veebist valida ka ise, ootamata ameti kutset. Pärast 18-aastaseks saamist või hiljemalt enne komisjoni palun ava kindlasti e-terviseandmed patsiendiportaalis, et tagada komisjoni arstidele põhjalik ülevaade enda tervisest. Mõnel juhul saavad arstid teha otsuse Sind komisjoni kohale kutsumata: kui Sul on näiteks sügav või raske puue või kajastub digiloos ajateenistusse asumist välistav diagnoos.
Kutsealune kutsutakse ajateenistusse, kui:
- ta on lõpetanud vähemalt 6 klassi
- ta vastab arstliku komisjoni otsusega tervisenõuetele
- tal ei ole kehtivat ajapikendust (loe ka kõrgharidusõpinguteks antavatest ajapikendusest)
- ta ei ole vabastatud ajateenistusse kutsumisest
- puudub alus tema ajateenistusse kutsumata jätmiseks
Ajateenistus annab sõjaväelise väljaõppe ning väga hea meeskonnatöö- ja juhtimiskogemuse. Lisaks enesekindluse, distsiplineerituse, hea ajaplaneerimisoskuse, raskete oludega toimetulekuoskused, hea füüsilise ettevalmistuse.
Pärast ajateenistust arvatakse Sind reservi, kus 60. eluaastani pead olema valmis kaitseväe kutsel õppekogunemistel osalemiseks. Õppekogunemisel korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi ning harjutatakse üksuste koostegevust.
Kaitseväekohustuse võtmine
Kaitseväekohustuse võib võtta vabatahtlikult. See võimalus on kaitseväekohustuseta Eesti kodanikel alates 18. eluaastast. Kaitseväekohustuse võtmiseks tuleb esitada taotlus Kaitseressursside Ametile.
Kaitseväekohustusest ei saa pärast selle võtmist loobuda. Kaitseväekohustuse võtnud kodanikul on teiste kaitseväekohustuslastega sarnased õigused ja kohustused, sh kohustus läbida ajateenistus või osaleda õppekogunemistel.
Millised kohustused on kaitseväekohustuslasel?
Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus.
Teatamiskohustus
- Kohustus teatada oma kontaktandmed. Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslaste registrist puuduvad või on valed.
- Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda viivitamatult ja kirjalikult Kaitseressursside Ametile teatada ning lisada arsti väljastatud dokument, mis muutust tõendab. Vajadusel kutsutakse kaitseväekohustuslane arstlikku komisjoni, et tema terviseseisundit uuesti hinnata.
Ilmumiskohustus
Kaitseressursside Ameti kutsel tuleb määratud ajal ilmuda:
- Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks
- Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni
- kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse
Kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda õppekogunemisele.
Esitamiskohustus
Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks arstlikule komisjonile tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid.
Toimingute tegemise kohustus
Kaitseressursside Ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul.
