Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 227 847
Kaastöölisi sel kuul: 694
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Virumaal Haljala vallas Soome lahe ääres.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vihula valda.

Karepa nimi esineb kirjalikes allikates esimest korda 1541. aastal metsa nimena (Wald von Karrepso). Rannapiirkonnas paiknev asustus jäi Selja mõisa maadele. Olulised tegevusalad olid kalapüük, põllumajandus ja sõbrakaubandus. 20. sajandi algul kujunes Karepa suvituspiirkonnaks. Tänapäeval on Karepa küla Karepa kandi keskus.

Külas asub Karepa sadam. Seal tegutsevad Karepa raamatukogu ja Karepa rahvamaja. Aastatel 1919–1962 oli külas Karepa algkool. Lähipiirkonna elanike koondab MTÜ Karepa Selts.

Kalame taluhooned, kus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, on arvatud kultuurimälestisteks. Seal tegutseb Kalame talumuuseum.

Mööda küla läänepiiri voolab Selja jõgi. Seda ümbritsevat ala kaitstakse Selja jõe maastikukaitseala koosseisus. Küla läbib ka Karepa oja. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

30. mail 125 aastat tagasi sündis maalikunstnik Balder Tomasberg, kes langes Vabadussõjas Kalevlaste Malevas.
30. mail 120 aastat tagasi sündis kindralmajor, Narva ja Velikije Luki aukodanik Karl Aru.
1. juunil 200 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli professor Carl Ernst Heinrich Schmidt (pildil), kes avastas maonõres soolhappe ning veres karbamiidi ja suhkru.
2. juunil saab 40-aastaseks kümnevõistleja Andres Raja, kes püstitas isikliku rekordi nii olümpaimängudel kui maailmameistrivõistlustel.
3. juunil 30 aastat tagasi registreeriti .ee tippdomeen.
4. juunil 220 aastat tagasi sündis Carl Eduard Körber, kes toimetas 1859. aastal Tartus ajalehte Tallorahwa Postimees ja 1861. aastal ajalehte Inland.

30. mai ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Kalli jõgi on Emajõe lisajõgi Tartumaal. Jõgi on 22 km pikk ja tema valgla pindala on 106 km².

Autor: Vaido Otsar

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.