Madrid
Lidnanznam | |
Valdkund | Ispanii |
Eläjiden lugu (2018) | 3,223,334 ristitud |
Pind | 605,77 km² |
Pämez' | Manuela Karmena (kezaku 2015—) |
Telefonkod | +34−91 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Madrid (mugažo ispanijan kelel, virktas [maˈðɾið], sijaline pagin [maˈðr(:)iθ]) om Ispanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Madridan avtonomižen ühthižkundan (se-žo Madridan agj) administrativižeks keskuseks.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 932 kuti arabine Madžirit-lidnuz.
Vl 1085 Al'fonso VI-kunigaz anasti lidnust Rekonkistan aigan. Pit'kan aigan eländpunkt šingotihe vitkos, sikš miše arabialaižed i ispanijalaižed tehtihe sodad paksus. Vspäi 1561 Madrid om Ispanijan pälidn (Val'jadolidan sijas) da monarhan päolendsija.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Pirenejan pol'saren keskuses, penen Mansanares-jogen randoil (Taho-jogen bassein), 667 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Klimat om kuiv kontinentaline. Keza om räk, tal'vel lumilanktendad oleldas paksus. Paneb sadegid 430 mm vodes, kezal om kuivsezon.
Madrid jagase 21 lidnrajonha (isp. distrito), ned alajagasoiš 128 administrativižhe ümbrikho (isp. barrio).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2011 Ispanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 198 645 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 6,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas — Madridan avtonomižes ühthižkundas (2016) 8028 km² pindal. Lidnan ristitišt oli polenu vähän 1980-nzil i 1990-nzil vozil ezilidnoiden šingotesen tagut. Immigrantad ottiba 10,2% lidnan ristitištos vl 2015, heiden kaikiš suremb lugu sirdi Suviamerikan maišpäi. Eläjiden enambuz om katolikad.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Metro, tramvai, lidnelektrojonused i avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1919 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 kaik oli 13 jonod, 289 stancijad, 293 km raudted).
Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, severz'-se ümbärteid ühtenzoittas niid. Kaks' päraudtestancijad om lidnas: Atoča (suvited) i Čamartin (pohjoižted).
Rahvahidenkeskeine civiline Madrid-Barahas-lendimport ezmäižen Adol'fo Suares-päministran nimed (MAD, 57,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 14 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Suviamerikan äjihe maihe, Pohjoižen Afrikan i Keskmäižen Päivnouzmman arabižihe maihe, mugažo Ispanijadme.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnan oficialine sait (madrid.es). (isp.)
- Madridan avtonomižen ühthižkundan oficialine sait (comunidad.madrid). (isp.)
Madrid Vikiaitas |
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||