Puuduvad tõendid, mis kinnitaks ivermektiini edukust koroonaravimina
Erinevalt varem ilmunud hinnangutest väidab juuli lõpus avaldatud Cochrane'i raport, et puuduvad vettpidavad tõendid, mis näitaks, et parasiidivastane ravim ivermektiin võiks toimida koroonaravimina. Ivermektiini tõhusust väitvad uuringud ei põhine usaldusväärsetel andmetel, sõnas Cochrane'i viirushaiguste uurimisrühma koordineerija professor Paul Garner.
Magalarajoonide parkimisprobleemi leevendaks poeparklate ristkasutus
Nõukogude ajal ehitatud elamupiirkondade elanikke kimbutab ühine mure: parkimiskohti napib. Asjatundjate sõnul on võimalikke lahendusi mitu. Näiteks võiks uusi parkimiskohti luua magalates suuremate teede äärde, asendada monokultuursed muruplatsid mitmekesisema õuealaga või arendada parklate ristkasutust kaubanduskeskustega.
Eesti teadlased aitasid luua prinditava biolaguneva superkondensaatori
Eesti ja Itaalia teadlased leidnud viisi, kuidas printida mikromõõtmeis superkondensaatorit, kasutades täielikult biolagunevaid materjale. Tehnoloogiast võib tõusta kasu muu hulgas meditsiinis ja uute keskkonnaseireseadmete arendamisel.
KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta
Maailma tabanud koroonapandeemia seljatamiseks loodi rekordkiirusel erinevaid vaktsiine. Nõnda on mõistetav, et nende kohta on tekkinud ka ohtralt küsimusi, mille oleme kokku koondanud käesolevale lehele.
Lugeja küsib: kuidas tekivad rannaliivad?
Pehmed ja justkui inimese jaoks loodud liivarannad on paljude jaoks lahutamatu suvepuhkuse osa. Rannaliivade tekkimine eeldab liiva sisaldava settematerjali olemasolu merelainetuse mõjuvööndis ja soodsaid tingimusi liivade kuhjumiseks, sõnas Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau.
Nova seletab!
Paapua Uus-Guinea mägielanikud on kõrgusega kohastunud
Austraalia lähistel paikneval Paapua Uus-Guineal on inimesed elanud ligikaudu 50 000 aastat. Värskest uurimusest selgus, et võrreldes saare madalamatel osadel elavate inimestega on sealsetel mägielanikel arenenud välja suuremad kopsud ja laiem rindkere.
NASA kulgur alustab Marsil elu märkide otsimist
NASA kulgur alustab Marsil kuivanud järvest pinnaseproovide võtmist.
Äikeseuurija: kliimamuutus toob üha enam äärmuslikke sademeid
Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.
osale Samblikuvaatlustes
Eksperdid kaasavad samblike uurimisse ka hobivaatlejaid
Metsasamblike ehk omapäraste puu tüvedel ja okstel kasvavate seente uurijaid on Eestis vaid mõni ja nii kaasatakse samblike uurimisse ka hobivaatlejaid. Kogutud andmete abil loodetakse saada parem pilt Eesti metsa tervisest.
arvamus
Atko Remmel ja Tõnno Jonuks: millest räägib eestlaste enesekuvand metsarahvana
Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.
uudised
Kurnitski: korteri jahutamiseks tuleb päevasel ajal aknad kinni hoida
Et alandada kuumalaine ajal temperatuuri jahutussüsteemita korteris, tuleks päevasel ajal, mil päike paistab, aknad kinni hoida ning need õhtuks ja ööseks lahti teha, ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski Vikerraadio saates "Uudis +".
Eesti teadlaste mudel kergitab närviimpulsside köögipoolelt saladusloori
Kiire infotöötlus ja -vahetus on keerukas maailmas hakkama saamiseks hädavajalik. Kuigi selle aluseks olevate närviimpulsside tekke ja levimisel analüüsimisel on keskendutud eeskätt elektrisignaalidele, nähtub eesti teadlaste monograafiast, et selle peensuste mõistmiseks tuleb arvestada loomse elektri kõrval teistegi nähtustega, sealhulgas mehaaniliste lainetega.
Kaugetes galaktikates põrkus musti auke ja neutrontähti
Sadu miljoneid aastaid tagasi põrkas kahes kauges galaktikas kokku must auk ja neutrontäht.
Digitaalsed kaksikud teevad säästlikust energiatarbimisest võistluse
Kui praegu saavad teenusepakkujad klientide energiatarbimisest aimu vaid küsitluste põhjal, siis lähitulevikus hoiab uus nutikas lahendus kliendi tarbimiskäitumisel pidevalt silma peal. Iga soovija võib hankida enda majapidamise või ettevõtte digitaalse kaksiku, mis aitaks tal just tema tausta ja käitumist arvestades energiat säästa, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Teadusuuringud viitavad põhjavee ja allikate olukorra halvenemisele
Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.
Lugeja küsib
Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.