L Eesti füüsikapäevad toimuvad 21. juunil Tõraveres, TÜ Tartu Observatooriumis. Seekordsete füüsikapäevade alapealkirjaks on “Eesti füüsika: teadus, haridus, ettevõtlus — kuidas edasi?”. Päev on mõtteliselt jagatud neljaks teemavööndiks: Kus on ja kuhu läheb Eesti füüsikateadus? Kus on ja kuhu läheb Eesti füüsikaharidus? Kus on ja kuhu läheb Eesti (füüsika)teadusmahukas ettevõtlus? Kus on ja kuhu läheb Eesti Füüsika Selts. […]
Physicumi seminar “Eesti ja CERN”
Neljapäeval, 21. jaanuaril 2021 kell 16:15Zoom 19. juunil 2020 allkirjastas peaminister ning 25. novembril ratifitseeris riigikogu Eesti Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN assotsieerunud liikmeks saamise kokkuleppe, millele mõne aasta pärast peaks järgnema täisliikme staatus. Seminari esimene pool tutvustab põgusalt Tartu Ülikooli teadlaste CERNiga seotud tegevust: Marco Kirm (TÜFI eksperimentaalfüüsika professor) Stsintillaator-detektorite arendus Crystal Clear Collaboration raames, Vahur Zadin (TÜTI materjalitehnoloogia […]
Seminar Nobeli 2020. aasta füüsikapreemiast
Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid Roger Penrose, kes näitas, et mustade aukude teke on üldrelatiivsusteooria vahetu järeldus, ning Reinhard Genzel ja Andrea Ghez, kes avastasid, et meie galaktika keskmes on nähtamatu ja äärmiselt raske kompaktne objekt, mis mõjutab sealsete tähtede orbiite ja mille hetkel ainuke tõsiseltvõetav seletus on ülimassiivne must auk. Neljapäeval, 15. oktoobril 2020 kell […]
Physicumi seminar “Madis Kõivu aeg”
Physicumi seminar “Madis Kõivu aeg” toimub neljapäeval, 5. detsembril kell 16:15 Physicumi auditooriumis A106 (W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu). Madis Kõiv (05.12.1929–24.09.2014) oli eesti füüsik, filosoof ja kirjanik, kelle mõtlemises ja loomingus mängis üht keskset rolli küsimus ajast. Madis Kõivu 90. sünniaastapäeva tähistava seminari kavas on neli ettekannet. Piret Kuusk (TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur) “Teoreetilise füüsika aeg”Madis Kõiv […]
Raamatuesitlus: Piret Kuusk “Aegruum”
Teisipäeval 5. novembril 2019 kell 16:15 toimub Physicumi auditooriumis A101 teoreetilise füüsika seminar, kus esitletakse raamatut Piret Kuusk “Aegruum” (Tartu, Ilmamaa 2019, sarjas “Eesti mõttelugu”) Füüsikateoreetik ja teadusfilosoof Piret Kuusk on raamatusse kogunud umbes poole oma artiklitest, mille sisuks on üldisemad arutlused teoreetilise alusfüüsika erinevate aspektide üle. Esimese osa artiklid kalduvad filosoofiasse. Teises osas arutleb […]
EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskool 2019
2019. aasta EFSi loodus- ja täppisteaduste sügiskool toimub 25.-27. oktoobril Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Taaskord on oodata nädalavahetust täis huvitavaid ettekandeid paljudelt erinevatelt teemadelt ja teist aastat järjest on FÜSi vilistlased ja toetajad välja kuulutanud stipendiumi tublidele noortele loodusteaduste huvilistele, kellel on võimalus oma tulemusi sügiskooli jooksul ka teistele tutvustada. Sügiskooli toimumist toetab TÜ Tartu observatoorium. […]
Physicumi seminar / astrofüüsika seminar “Nobeli füüsikapreemia 2019”
Neljapäeval, 17. oktoobril 2019 kell 16:15Physicumi auditoorium B103 Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid James Peebles ning Michel G. E. Mayor ja Didier Queloz, kelle saavutused kosmoloogias ja tähefüüsikas on aidanud mõista Universumi arengut ja Maa kohta kosmoses. Seminaris esinevad TÜ Tartu observatooriumi teadlased, kes räägivad Nobeli preemia laureaatide teaduslikest saavutustest ning seostest observatooriumi teadustööga. Kavas on […]
TÜ vilistlaspäev 18. mail
Hea vilistlane Oled väga oodatud osalema laupäeval, 18. mail toimuva TÜ vilistlaspäeva üritustel, eriti aga sellel osal programmist, mis on suunatud füüsikat või materjaliteadust õppinud vilistlastele ning leiab aset Physicumis (Ostwaldi tn 1). Tegevus Physicumis on järgmine:13:00-16:00 vilistlaste kohvinurk fuajees14:15 prof akad Peeter Saari loeng “Fotoonika – alusteadusest tehnoloogiasse” (A106 auditoorium)14:50 A106 Füüsika instituudi direktori […]
Physicumi seminar “The Dawn of Black Hole Astronomy”
Viies Physicumi seminar toimub neljapäeval, 25. aprlllil 2019 kell 16:15 Physicumi auditooriumis A106 (W. Ostwaldi 1, Tartu). Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme üliõpilastest) ning püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud. Seekordne […]
XLIX Eesti füüsikapäevad ja XLI füüsikaõpetajate päevad
XLIX Eesti füüsikapäevad ja XLI füüsikaõpetajate päevad toimuvad 26.-27. aprillil Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia hoones ja Tartus, TÜ Füüsikumis. Koos seekordsete füüsikapäevadega tähistame Eesti Füüsika Seltsi asutamise 30. aastapäeva. Reede, 26. aprill on füüsikaõpetajate päev, mis toimub Tartus, TÜ Füüsikumis. Lisaks õpetamist puudutavatele ettekannetele ja töötubadele võtame aruteludes ette kaks teemat: füüsika riiklikud õppekavade muutmine […]
2018. aasta füüsika Nobeli preemia
Oktoobri alguses kuulutati välja, et 2018. aasta füüsika Nobeli preemia pälvisid läbimurrete eest laserifüüsika vallas Arthur Ashkin, Gérard Mourou ning Donna Strickland. Tööde tutvustamise eesmärgil toimub neljapäeval, 18.10.2018, algusega 16.15, Physicumi (W. Ostwaldi tn 1, Tartu) auditooriumis B103 eriseminar, kus esinevad ettekannetega Kristjan Leiger (Biofüüsika Labor) ning Heli Lukner (Füüsikalise Optika Labor). Ettekannete annotatsioonid: Kristjan Leiger: Teen lühikokkuvõtte värske nobelisti Artur Ashkini elukäigust ja tööst, eriti kiirguse […]
Minister Mailis Reps: Eesti teaduse valupunkt on ühiskondliku kokkuleppe puudumine
Minister Mailis Reps tõdes täna Riigikogu teaduspoliitika konverentsi avades, et Eesti teaduse valupunkt on ühiskondliku kokkuleppe puudumine ja tegi ettepaneku kaaluda erakondade ülest kompromissi, et jõuda teaduse rahastamise osas ühiskondliku kokkuleppeni. „Usun, et kõik siinolijad on nõus, et mõjus teadus nõuab raha ning praegune teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ei ole piisav,“ ütles Reps. „Oleme riigina […]
Tartu noormees Richard Luhtaru võitis Euroopa füüsikaolümpiaadi
Möödunud nädalal Moskvas toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadi võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Richard Luhtaru. Teist korda toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadil osales 115 õpilast 23 riigist. Eestlased naasesid Venemaalt mitme auhinnaga. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru sai üldvõidu ja ka parima tulemuse eksperimendiülesandes. Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Karl Paul […]
XLVIII Eesti füüsikapäevad toimuvad 16. mail 2018.a. Tartus, TÜ füüsikumis
Seekordsed füüsikapäevad ei ole traditsioonilised mitmeski mõttes. Füüsikapäevad toimuvad rahvusvahelisel valguse päeval. Sestap pakume võimalust füüsikumis aega sisustada kõigile huvilistele. Valguse päeva kava leiab siit. Füüsikapäevad on nüüd ka perepäevad. Sest paralleelselt loengute ja üldkoguga toimuvad teadusteatri etendused ja töötoad. Füüsikapäevade kava Kolmapäev, 16.mai 14:00 Saabumiskohv 14:15 Arvi Freiberg (TÜ) Nobeli loeng 15:15 Eesti on […]
Rahvusvaheline valguse päev TÜ Füüsikumis
16. mai on kuulutatud rahvusvaheliseks valguse päevaks. Sel puhul kutsume teaduse- ja tulevikuhuvilisi Tartu Ülikooli Füüsikumi (aadressil W.Ostwaldi tn.1, Tartus). Räägime, seletame, katsetame, arutleme, näitame, tutvustame, anname aru. Vaata täpsemalt! Sündmust toetab TÜ Füüsika Instituut.
Stephen Hawking 1942-2018
Teisipäeval, 27. märtsil 2018, kell 16:15 toimub TÜ Physicumis, W. Ostwaldi 1 – A101 teoreetilise füüsika seminar teemal Stephen Hawking 1942-2018 Tagasivaate legendaarse füüsikateoreetiku ja teaduse populariseerija elule ja tööle teevad lühikesed ettekanded (u 10 minutit): Piret Kuusk (TÜFI) Eluloolisi kilde Mälestusi Stephen Hawkingi ettekannetest Manuel Hohmann (TÜFI) Singulaarsusteoreemid. Mustade aukude termodünaamika Tööd üldrelatiivsusteooriast, 1965 […]
Pressitud puit on parem
See on tugevam kui teras, kergem kui metallisulamid ja suudab näiteks kuule peatada. Siiski on see “supermaterjal” tehtud põhiliselt uudsel viisil töödeldud ja kokku pressitud puidust. Puit on komposiit, milles pikad tselluloosi kiud on seotud ühtseks materjaliks ligniiniga. Lisaks sellele sisaldab puit ka peenikesi torusid, mis moodustavad puidu kapillaarsüsteemi. Sellist süsteemi töödeldi kõigepealt soolalahusega, mis […]
Astronoomiaviktoriin „Pulsar“
Astronoomiaviktoriin „Pulsar“ toimub 9. märtsil ajavahemikus 9:00 – 20:00 füüsika e-õpiku keskkonnas. Pulsarist oodatakse osa võtma 5.-12. klasside õpilasi ja ka kõiki teisi, kes soovivad oma astronoomia ja loodusteaduste võimekust proovile panna (osavõtt on tasuta). Võistlusel saab osaleda internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriiniküsimused on eesti ja vene keeles. Ülesannete lahendamiseks on aega 40 minutit. Viktoriini […]
Niels Bohri eestikeelse kogumiku “Filosoofilised mõtted” esitlus
Teisipäeval, 24. oktoobril 2017, kell 16:15 TÜ Physicumis, W. Ostwaldi 1 – A106 toimub Niels Bohri eestikeelse kogumiku “Filosoofilised mõtted” esitlus. Kogumikku on valitud aatomi ehituse kvantteooria autori, Nobeli 1922. aasta füüsikapreemia laureaadi Niels Bohri artiklid, mis tutvustavad tema vaateid kvantteooriale ja sellest aru saamisele ning kvantfüüsika printsiipide seostele inimtegevuse teiste valdkondadega. Raamatus on viis osa: […]
2017.a. EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskool
Taas on aeg hakata valmistuma EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskooliks! Selleaastane Sügiskool toimub Voore Puhkekeskuses Jõgevamaal 3.-5. novembril. Kavas on mitmed haaravad loengud, vahvad vahepalad, mälumäng ning õhtuseks lõõgastumisek on meie päralt suitsusaun, soomesaun ja kümblustünn! KAVA Korraldavad FÜS, BÜS ja EFS. Korraldustoimkond: Moorits Mihkel Muru Karoliine Kurvits Kaido Reivelt
Füüsikaõpetajate sügisseminar tuleb taas
Sel sügisel kohtume taas Voorel! Sügisseminar toimub 17.-18. novembril Voore Puhkekeskuses, korraldajateks EFS füüsikaõpetajate osakond ja TÜ koolifüüsika keskus. Seminari tegemist toetab HTM. Ka sel korral loodame pakkuda pisut üldhuvitavat, palju praktiliselt kasulikku ja ohtralt suhtlemisvõimalusi. Loe lähemalt
Endel Lippmaa mälestusloeng
Teisipäeval, 12. septembril 2017 algusega kell 14 toimub teaduste akadeemia saalis (Kohtu 6, Toompea) esimene Endel Lippmaa mälestusloeng, mille peab nobelist Kurt Wüthrich (sünd 1938; Nobeli keemiaauhind 2002). Loengu teema: “Basic Research in NMR and its Impact on Daily Human Life”. Pärast loengut antakse professor Kurt Wüthrichile üle akadeemik Endel Lippmaa nimeline medal. Endel Lippmaa mälestusloengute ja […]
Gravitatsiooniteoreetikud kogunevad Tartusse, et mõelda Einsteinist edasi
28. augustist 1. septembrini toimub TÜ füüsika instituudis rahvusvaheline konverents „Gravitatsiooni geomeetrilised alused“, mis toob kokku üle 60 teoreetilise füüsiku ja matemaatiku enam kui 20 riigist. Einsteini üldrelatiivusteooria, mis kirjeldab gravitatsiooninähtuseid matemaatiliselt aegruumi kõveruse kaudu, on heas kooskõlas paljude astronoomiliste vaatlustega ning sai hiljuti hiilgava kinnituse gravitatsioonilainete avastamise näol. Ometi tõstatavad kosmoloogias seni lahenduseta tumeaine […]
Esimese Eestis välja antud L’Oreal−Unesco stipendiumi võitis füüsik Els Heinsalu
Eesti naisteadlastel avanes sel aastal esmakordselt võimalus kandideerida L’Oreal−Unesco Balti stipendiumile For Women in Science. Eestis antakse välja üks 6000-eurone stipendium alla 40-aastasele doktorikraadiga teadlasele uuringuteks loodusteaduste või füüsika vallas või nendega seotud teadusaladel. Eestist esitati 23 taotlust, mida hindas Eesti Teaduste Akadeemia poolt moodustatud komisjon koosseisus: akadeemikud Ergo Nõmmiste ja Ain-Elmar Kaasik ning professorid […]
Tartu ülikool korraldab esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi
20.-24. mail toimub Tartu ülikooli teaduskooli vedamisel esimene Euroopa füüsikaolümpiaad EuPhO2017. Tegemist on üleeuroopalise koolinoortele suunatud rahvusvahelise ainevõistlusega, millel on potentsiaali muutuda korrapäraselt toimuvaks suursündmuseks. Idee Euroopa füüsikaolümpiaadi traditsiooni loomisest hakkas Euroopa riikide rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võrgustikus levima juba aastal 2000, mil Indoneesias korraldati esimene Aasia füüsikaolümpiaad (Lõuna-Ameerikas on analoogne võistlus toimunud juba alates 1991. aastast). […]
Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil
Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil võitis Eesti Füüsika Seltsi eripreemia Hartvig Tooming Tallinna Prantsuse Lütseumist töö “Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga” eest. Kosmoloogia on hetkel üks Eesti eesrindlikumatest teadussuundadest. Autor tegi põhjaliku töö ning demonstreeris keeruliste materjalidega tegelemise ja analüüsimise oskust. Kuigi töö teema on võrdelmisi raske, suutis Hartvig selle tulemusi tõlgendada ning seda ka […]
Fotokonkurss: mis on füüsika?
Keemial on katseklaasid, bioloogial DNA, aga mis sümboliseerib füüsikat? Et leida vastus nii tähtsale küsimusele, otsustasid füüsikatudengid välja kuulutada fotokonkurssi. Ootame teilt pilte, mis annaks edasi füüsika ilu – just nii nagu teie seda näete. Pilte saab saata emaili aadressile fyselts@gmail.com kuni 30. aprillini. Kirjale palume lisada oma täisnime ning soovi korral ka pealkirja. Kõik pildid lähevad […]
Eesti teadlaste töö jõudis maailma mainekaimasse füüsikaajakirja Physical Review Letters
Tartu Ülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teoreetikute artikkel selgitas ülivarajase universumi mudelite klassifikatsiooni ning ilmus ajakirja 14. aprilli numbris. Artikli autorid on Laur Järv, Mihkel Rünkla ja Margus Saal Tartu Ülikooli füüsikainstituudi teoreetilise füüsika laborist ning Kristjan Kannike, Luca Marzola, Antonio Racioppi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kõrgete […]
TÜ Teaduskool kutsub kõiki 8.-12. klassi õpilasi osa võtma veebipõhisest füüsikaviktoriinist SPEKTER!
Füüsikaviktoriin toimub 3. mail 2017 ajavahemikus kl 8:00 kuni 20:00 füüsika e-õpiku veebikeskkonnas ja viiakse läbi kahes vanuserühmas (8.-9. klass ja 10.-12. klass) ning kahes keeles (eesti ja vene). Osaleda võivad ka nooremate klasside füüsikahuvilised. Viktoriinist osavõtt on tasuta ja eelnevalt registreerima ei pea. Viktoriini korraldab TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika […]
XLVII Eesti füüsikapäevad ja XXXIX füüsikaõpetajate päevad
2017. aasta füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad toimuvad 24.-25. märtsil Tartus, TÜ Füüsikumis. Reede, 24.märts on teaduse päev, 25.märts on füüsikaõpetajate päev. Füüsikapäevade kava. Registreerumine.
Astronoomiaviktoriin Pulsar 2017
9. märtsil 2017 toimub taas veebipõhine astronoomiaviktoriin “Pulsar”! Astronoomiaviktoriin „Pulsar“ viiakse läbi 9. märtsil 2017 ajavahemikus kl 9:00 – 20:00 veebikeskkonnas http://õpik.füüsika.ee/. Viktoriinist saab osa võtta internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriiniküsimused on eesti ja vene keeles. Ülesannete lahendamiseks on aega 40 minutit. Astronoomiaviktoriinist oodakse osa võtma 5.-12. klasside õpilasi ja ka kõiki teisi, kes soovivad […]
Piret Kuusk 70
Sümpoosium Piret Kuuse 70. sünnipäeva tähistamiseks toimub 27. veebruaril algusega kell 16.15, Jakobi 2-336. Korraldavad TÜ filosoofia ja semiootika instituut koos füüsika instituudi, teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse (TTEÜ) ja analüütilise filosoofia seminariga (AFS). Kava on ülimalt põnev: Avasõnad Margit Sutrop, TÜ filosoofia ja semiootika instituut “Science denial – kas uue ajastu algus?” Piret Kuusk, […]
Heli Luknerile presidendi noore teadlase eripreemia!
Niisiis, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu andis välja noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest. Preemia läks Heli Luknerile. Öeldi: Igapäevase teadustöö kõrvalt on Heli Lukner tegelenud aktiivselt teadusliku mõtteviisi populariseerimisega. Ta on üks Teadusbussi algatajatest ning aastatel 2005 ja 2006 oli esineja ja projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates aastast 2015 veab ta ettevõtlikele tudengitele suunatud […]
2016. a. EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskool
Sügiskool toimus sel aastal Kääriku Spordikeskuses 4.-6. novembril. Osavõtjaid oli 128, ettekandeid 10+5. Paralleelselt ettekannetega toimus ESTCube-2 meeskonna tööseminar. Kava ja pildigalerii leiab sellelt lingilt. Lisaks teadlaste ettekannetele kuulasime ära ka viis õpilasettekannet. Esinesid Karl-Ander Kasuk (Tallinna Reaalkool), Laima Šusta (Tallinna Reaalkool), Gregor Eesma (Tartu Jaan Poska Gümnaasium), Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Aksel […]
MASS projekt toob Euroopa kogemuse Eesti õpetajateni
Kuidas rakendada digivahendeid loodusteaduste õppimisel? Kuidas rakendada uurimusliku õppe meetodeid juba varasemates kooliastmetes? Kuidas õpetada loodusaineid neile, kellel koolis hästi ei lähe? Tšehhi, Küprose, Saksamaa, Kreeka, Läti, Hollandi, Poola ja Eesti loodusteaduslikku haridust edendavate organisatsioonide koostöös algatatud projekt MASS (ehk Motivate and Attract Students to Science) proovib neile küsimustele vastata. Projekti raames loodud materjalid leiab […]
Rahvusvahelisel fotoonikapäeval näidatakse valguskatseid
21. oktoobril 1983. aastal kiideti heaks valguse kiiruse väärtus 299 792 458 m/s – selle sündmuse auks tähistatakse seda päeva kui rahvusvahelist fotoonikapäeva. Sel kuupäeval tähistatakse fotoonikapäeva teistkordselt ka Eestis: Tartu ülikooli füüsika instituut avab huvilistele oma uksed, näitab valguskatseid ning tutvustab viimase aja saavutusi ja valdkonna arenguid Eestis. Fotoonikapäeva ühe korraldaja, Tartu ülikooli füüsika instituudi fotoonikaklastri […]
Toimub XXIII rahvusvaheline Jahn-Telleri efekti sümpoosion
27. augustist 1. septembrini toimub Tartu konverentsikeskuses Dorpat XXIII rahvusvaheline Jahn-Telleri efekti sümpoosion. Jahn-Telleri sümpoosionite seeria on alguse saanud aastal 1976. Tegemist on unikaalse konverentsiga, kus kohtuvad nii teooria kui rakendustega tegelevad füüsikud ja keemikud. Arutluse all olevateks teemadeks on elektronide ja tuumade liikumiste vastastikmõju molekulides ja kristallides kõdunud energiaga seisundites. Jahn-Telleri efekt, pseudo Jahn-Telleri […]
Tumeaine osake jäi ka seekord detekteerimata
Kosmoloogia ütleb, et galaktikate tekkimise ja evolutsiooni seletamiseks peab 80% Universumi ainest olema tumeaine. Tumeaine ei mõjuta kuidagi valgust, nii et tumeainet ei saa näha (sellest ka nimi). Tumeaine tekitab gravitatsiooni. Osakestefüüsikud üritavad leida osakest, millest tumeaine koosneb. Seni edutult, sest neil päevil oma töö lõpetanud LUX tumeaine detektor ei suutnud detekteerida nõrgalt interakteeruvaid massiivseid osakesi […]
Nagu virvatuluke
Paremalt, läbi metallist toru, tuleb infrapuna (ja seega silmale nähtamatu) laseri kiir. See kiir koondub väikeseks täpiks ja tekitab õhu molekulidest plasma. Plasma omakorda kiirgab valget, suunatud valgust. Foto: Zhijun Xu, Nankai Ülikool.
Üksik valguse lainepikkus tapab ravimitele resistentseid baktereid
Haigust tekitavaid baktereid tuleb tappa. Aga keeruline on leida meetodeid, mis oleks vajalikul määral selektiivsed. Näiteks operatsioonidel kasutatakse haigust tekitavate bakterite hävitamiseks UV lampe, aga ultravalgus võib ka patsiendi kudesid kahjustada. Kolumbia ülikooli teadlased leidsid lihtsa meetodi – kui kasutada tavalise, 200-400 nm lainepikkusi sisaldava ultravalguse asemel vaid 207 nm lainepikkusega valgust kiirgavat ultravalguse allikat, […]
Väiksemad ja vägevamad mikroläätsed
Suttgardi Ülikooli teadlased õppisid 3D printima keerukamaid ja väiksemaid mikroläätsi, kui see seni võimalik oli. Pildil on elektronmikroskoobi pilt valguskaablist (pildil punane), mis läheb läbi 200 mikromeetrise läbimõõduga süstla. Valguskaabli otsas on üks selline uudse tehnoloogiaga kasvatatud mikrolääts. Selline süsteem töötab ka kui mikroskoobi objektiiv – katses on läbi 125 mikromeetrise läbimõõduga ja 1,7 meetri pikkuse valguskaabli […]
Füüsikaviktoriin SPEKTER 2016
Veebipõhine füüsikaviktoriin toimub 13. aprillil 2016 ajavahemikus kl 8:00 kuni 20:00. Viktoriinile ootame osalema kõiki 8.-12. klasside õpilasi, ka täiskasvanute gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilasi, kes tahavad oma füüsikateadmisi proovile panna! Viktoriinist osavõtt on tasuta. Viktoriini korraldab TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Füüsikaviktoriini läbiviimist rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu. Viktoriini juhend 2016 Poster […]
Akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus
11. aprillil kell 17.00 avatakse TÜ raamatukogu 2. korruse suures saalis akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus. K. Rebase pikaajalise, väga sihikindla ning eduka teadustöö peateema oli teoreetiline füüsika rakendatuna optikas ja tahke keha füüsikas. 1968. aastal avaldatud venekeelne monograafia, mis käsitles lisanditega kristallide optiliste spektrite teooriat, tõlgiti USA-s inglise keelde ja kujunes füüsikamaailmas […]
XLVI Eesti füüsikapäevad ja XXXVIII füüsikaõpetajate päevad: kava
2016.a. füüsikapäevade kava on nüüd uurimiseks aadressil http://www.fyysika.ee/?page_id=189305. Füüsikapäevad toimuvad 18.-19. märtsil Tartus, TÜ füüsikumis. Loodame rohket huvi!
9. märtsil 2016 toimub esmakordselt veebipõhine astronoomiaviktoriin “Pulsar”!
Astronoomiaviktoriin „Pulsar“ viiakse läbi 9. märtsil 2016 ajavahemikus kl 8:00 – 20:00 Füüsika e-õpiku veebikeskkonnashttp://opik.fyysika.ee/. Viktoriinist saab osa võtta internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriiniküsimused on eesti ja vene keeles. Astronoomiaviktoriinist oodatakse osa võtma 8.-12. klasside õpilasi, aga ka kõiki teisi huvilisi, kes soovivad oma astronoomia ja loodusteaduste võimekust proovile panna. Viktoriinist osavõtt on […]
Gravitatsioonilainetest, täpsemalt
Teisipäeval, 16. veebruaril 2016, kell 16:15 TÜ Physicumis, Ravila 14c – A106 (suur auditoorium). Gravitatsioonilained esmakordselt registreeritud NB Üritusest on kavas ka otseülekanne UTTV-s (http://www.uttv.ee/) Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas Einstein juba 1916. aastal, pool aastat peale üldrelatiivsusteooria postuleerimist. Gravitatsioonilainete otsest detekteerimist on füüsikud üritanud ligi pool sajandit. 11. veebruaril 2016 esitas LIGO eksperiment veenvad tõendid massiivsete […]
Gravitatsioonilained detekteeritud!
Gravitatsioonilained on nüüd avastatud ja sellega leidis tõestuse A.Einsteini üldrelatiivsusteooria üks olulisemaid ennustusi! Detekteerijaks oli LIGO (Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory) ja see toimus juba 14.septembril 2015.a. Nüüd on ilmunud ka vastav publikatsioon ja asjast anti ametlikult teada. TÜ füüsika instituudis toimub tuleval teisipäeval, 16.02 seminar, kus gravitatsioonilainetest ja nende avastamisest räägitakse. Seniks saab lugeda ametlikku […]
XLVI Eesti füüsikapäevad ja XXXVIII füüsikaõpetajate päevad
Anname teada, et XLVI Eesti füüsikapäevad ja XXXVIII füüsikaõpetajate päevad toimuvad 18-19.03.2016. Programmi kuuluvad ülevaateettekanded, mis tutvustavad laiemalt nii füüsika kui ka füüsikaga piirnevate valdkondade arengut meil ja mujal maailmas, samuti füüsikute viimase aja uurimistulemusi ning füüsika õpetamisega seonduvat. Reede, 18.03 on teaduse päev, laupäev, 19.03 on füüsikahariduse päev.
Albert Einsteini kuulsad artiklid nüüd ka eesti keeles
Eesti keelde on tõlgitud Einsteini 1905. aastal ilmunud kuulsad artiklid: „Liikuvate kehade elektrodünaamikast“ (erirelatiivsusteooria), „Kas keha inerts sõltub selle energiasisaldusest?“ (E=mc2), „Ühest heuristilisest vaatekohast valguse tekkimisele ja muundumisele“ (valguse kvantteooria), „Paigalseisvates vedelikes hõljuvate osakeste liikumisest vastavalt molekulaarkineetilisele teooriale“ (Browni liikumise teooria), samuti pikem teadusfilosoofiline sissevaade 1936. aastast „Füüsika ja tegelikkus“, tõlkijateks Piret Kuusk, Georg Liidja ja Kalle Hein. Tõlgetele eelnevad Raivo […]
Õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkurss: kokkuvõtted
TÜ koolifüüsika keskus ja EFS kutsusid sel kevadel õpilasi üles esitama oma uurimistöösid õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkursile. Laekus kaheksa tööd. Töid hindas žürii koosseisus Henn Voolaid, Andreas Valdmann ja Peeter Tenjes. Töid hindasime kahes kategoorias: ülikoolide teadlaste ja õppejõudude kaasjuhendamisel tehtud tööd ja koolides õpetajate juhendamisel tehtud tööd. Töödes hindasime eelkõige füüsikalist sisu, originaalsust ning analüüsi- ja […]
Füüsika õpetajate sügisseminar Voorel 2015
6.-7. novembril toimub kolmas füüsikaõpetajate sügisseminar Voorel, Jõgevamaal www.voorepuhkekeskus.ee. Rõhuasetus on praktilistel asjadel: Õpitubades tehakse läbi olümpiaadi praktilisi töid, kasutatakse mõõtmiseks äppe, tutvutakse teleskoopide tööga (juhendajad Koit Timpmann, Eero Uustalu, Riina Murulaid, Siim Oks); Rühmatöödes uuritakse katsekomplekte (ja mitte ainult Vernier komplekte!) ja nende kasutamisvõimalusi. Kuidas tunde efektiivsemalt ette valmistada? Teadusest, õppimisest, õpetamisest räägivad Indrek Tallo (TÜ), Toomas […]
Uppumine Titanicuga
„Titanicu” filmis ütleb Jack Dawson (Leonardo DiCaprio) Rose DeWitt Bukaterile (Kate Winslet), kui ahter hakkab vajuma, et naine oleks valmis ujuma, sest uppuv laevakere tõmbaks nad meresügavikku. Kas see tõmbefenomen tekib ka päriselt? Ja kui, siis miks? Franco Bagnoli astronoomiaosakond ning keerulise dünaamika uurimiskeskus, Firenze ülikool, Itaalia, franco.bagnoli@unifi.it, DOI: 10.1051/epn/2015205 Tõmme tekib kindlasti. Oma mälestustes [1] kirjeldab […]
Pakatavad rahasalved ehk jää ja vee struktuur
Carl Barksi klassikalises koomiksis „Suur rahasalv Seisaku mäel“ [1] täidab Onu Robert, järgides Piilupart Donaldi nõuannet, oma rahasalve veega, et seda Penipoiste eest kaitsta. Kahjuks juhtub see olema üks Pardilinna külmemaid öid. Vesi jäätub ja lõhub varasalve kolme meetri paksused seinad. Selle tulemusel pääseb valla hiiglaslik rahaga täidetud jääkamakas, mis libiseb mäest alla otse Penipoiste […]
Toimus e-õpikuid käsitleva projekti LEARNMIX lõpukonverents
Ilmselgelt on e-õpikute teemal joonistatud sektordiagrammide hulk viimasel ajal eksponentsiaalselt kasvanud. Riik on asjal tugevamalt sarvist võtnud, loob eKoolikotti, kirjastused arendavad oma veebiplatvorme, lisaks sellele kirev seltskond omaalgatuslikku tegevust. Rääkimata laias maailmas toimuvatest arengutest. Konverentsi materjale sirvides saab kõigest sellest aimu. Tallinna Ülikool on selle protsessis HTM, HITSA jt asutuste koostööpartner ja nõustaja Eestis. LEARNMIX oli […]
2015.a. EFS Täppisteaduste Sügiskool toimub 30.oktoobril – 1. novembril Voore Puhkekeskuses
2015.a. EFS Täppisteaduste Sügiskool toimub 30.oktoobril – 1. novembril Voore PuhkekeskusesKõik noored täppisteadlased ja sellest huvitatud tudengid ning gümnasistid on oodatud Eesti Füüsika Seltsi poolt korraldatavasse Täppisteaduste Sügiskooli, mis toimub 30. oktoobril – 1. novembril Jõgevamaal Voore puhkekeskuses. Sügiskool on iga-aastane kolmepäevane seminar eesmärgiga avardada osalejate silmaringi täppisteadustes toimuva kohta. Kokku saavad nii noored teadushuvilised, […]
Palju toredaid mõtteid …
Uus kooliaasta on alanud! Suviseid noppeid: TÜ füüsika erialale on õppima asunud rohkem üliõpilasi, kui eelneval aastal. Gunnar Oki raport vallandas hetkeks avaliku diskussiooni Eesti kõrghariduse olukorrast ja tulevikust. Füüsikaõpetajate põud süveneb – endiselt valitseb olukord, kus Eesti ülikoolidest uusi õpetajaid praktiliselt ei tule, samas vanem põlvkond astub järjest kõrvale. Igal suvel jõuab füüsikaõpetajate listi […]
Suverõõmud
Ristikuleht ujub päiksepaistelisel ilmaga mõne sentimeetri paksusel veekihil. Basseini põhjal paistab ristikulehe vari. Kas selle varju kuju üllatab?
Ilmub originaalne eestikeelne kvantmehaanika õpik kõrgkoolidele
Reedel, 12. juunil kell 16:15 toimub Physicumi (Ravila 14C) auditooriumis A101 Matti Selja kaheosalise kõrgkooliõpiku “Sissejuhatus hajumise kvantteooriasse” esitlus. Autor on oma õpiku tagakaanele trükkinud järgmised read: “Richard Feynman ütles ühes kvantmehaanikat populaarteaduslikul tasemel tutvustavas loengus järgmised sõnad: “Ma arvan, et ma võin vabalt öelda – mitte keegi ei saa kvantmehaanikast aru.” Paradoksaalsel kombel oli […]
Marsikulgur Curiosity kõik silmad näevad jälle teravalt
Antakse teada, et Marsikulgur Curiosity ChemCam nime kandva instrumendi kaamera suudab end jälle Marsi kaljudele fokusseerida. Selle kaamera ülesandeks ei ole maalaste tarvis pilte teha. ChemCam (Chemistry & Camera) ülesandeks on Marsil leiduvate kivimite keemilise koostise kindlaks tegemine. Mis on ühist Marsikulguril, juhitaval termotuumareaktsioonil ja põlevkivi kaevandamisel? Võib öelda, et kõigis neis protsessides kas kavandatakse […]
Mitu olekut on ainel?
Rahvusvaheline teadlaste töörühm uuris rubiidiumiga dopeeritud fullereeni (C60) ja avastas sellel ainel seninägematu metallilise oleku. Erinevate meetoditega tehtud mõõtmised näitavad, et selles olekus on ainel olemas nii elektrijuhile kui ka dielektrikule (mittejuhile) iseloomulikud omadused. Teadlased nimetasid uue oleku Jahn-Telleri metalliks. Töö võeti ette kupraatide jt ebaharilike ülijuhtide ülijuhtivusmehhanismide paremaks mõistmiseks. Juuresolevalt pildilt peaks meile meelde […]
Õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkurss 2015
TÜ koolifüüsika keskus ja Eesti Füüsika Selts kuulutavad välja õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkursi. Osalema kutsutakse 8.–12. klassi üldharidus- ja kutsekoolide õpilasi. Hinnatakse: töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust; analüüsi- ja üldistusoskust; vormistuse arusaadavust ja korrektsust; kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust. Tööde esitamise tähtaeg on 15. juuni 2015. a. Nõuded uurimistööle Hindamisele kuuluvad õpilasuurimused […]
Tilkadest saab moodustada korrastatud mikrostruktuure
Poola teadlased on näidanud, et veetilgad võivad suuremate õlitilkade sees üllatavaid struktuure moodustada. Nähtuse rakendustena nähakse ravimine transporti inimeses ja bioloogiliste kudede loomisel. Kolloid on see, kui suure diameetriga osakesed (1nm kuni 1mikromeeter) on pihustatud lahustisse. Teisalt on kolloidosakesed on nii väikesed, et valgusmikroskoobiga neid ei näe ning kolloidid näivad homogeense, st ühtlase süsteemina. Samas […]
Saate „Rakett69“ võitis TÜ füüsika eriala üliõpilane Karl Reinkubjas
Tervitame ja õnnitleme tulevast kolleegi Karl Reinkubjast, kes võitis selle hooaja Rakett 69 saatesarja. Ja tsiteerime täies mahus TÜ pressiteadet: 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi võitja, Tartu ülikooli esimese kursuse füüsika eriala tudeng Karl Reinkubjas tõdes saates „Hommik Anuga“, et on end varem pigem teoreetikuks pidanud. Saatest sai ta tõestust, et suudab pingeolukorras hästi hakkama saada […]
Planeetide teke raadioteleskoobis: HL Tauri
Toronto Ülikooli teadlaste analüüs tõestab, et 2014.a. oktoobris raadioteleskoobiga ALMA (Atacama Large Millimeter Array) salvestatud ja siis palju kõneainet pakkunud pilt väga noorest tähest nimega HL Tauri (lühendatult HL Tau) võib tõepoolest näidata planeetide tekkimise protsessi selle tähe ümber. Üldiselt arvatakse, et planeedid moodustuvad pärast tähe teket seda ümbritsevast gaasipilvest. Eestikeelne wikipedia ütleb: “[Gravitatsioonilise] kokkutõmbumise […]
NASA sond Messenger saatis oma viimased pildid Merkuurist
Niisiis, neli aastat ümber Merkuuri tiirelnud USA kosmoseagentuuri sond Messenger lõpetas oma töö ja kukkus alla. Missioon oli erakordselt edukas, kestis kolm aastat kauem kui planeeritud ning andis teadlastele ohtralt uurimismaterjali. Üks kõige kaunimaid pilte, mis Merkuuri kohta saadi, on näha allpool. Sellele klikkides avaneb täisvaade, mis on eriti detailirohke. Aga mis on õigupoolest pildil? […]
Kuidas tabada molekule ergastatud olekutes?
Aatomid ja molekulid astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ergastatud seisunditest, millel on väga lühike eluiga ning mida ei ole seni olnud võimalik katseliselt uurida. Nüüd on Masakazu Yamazaki (Tohoku Ülikool, Jaapan) töörühm saanud selliste, vaid pikosekundeid kestvate seisundite kohta infot, mõõtes neilt hajunud elektronide energiaid. Tulevikus loodavad uurijad saada 3D kujutisi ergastatud olekutes molekulide elektronpilvedest ning uurida […]
Ühe elektroni sünkrotronkiirgus aitab määrata neutriino massi?
Teadlased on suutnud ära mõõta üksiku magnetväljas ringorbiidil liikuva elektroni kiirguse. Eksperimendis, mida tuntakse ka Projekt 8 nime all ja milles osales 27 teadlast kuuest teadusasutusest USA-st ja Saksamaalt, mõõdeti väga täpselt ära üksiku elektroni kiirguse sagedus, mis omakorda annab täpse hinnangu elektroni energiale. Kui elektroni energia mõõtmise täpsust õnnestuks veel parandada, saaks sellistest eksperimentidest […]
Wolfgang Pauli – 115
Wolfgang Pauli (25.04.1900 – 14.12.1958) on sündinud Viinis juudi perekonnas, õppinud Müncheni ülikoolis. 19-aastaselt koostas ta põhjaliku ülevaate eri- ja üldrelatiivsusteooriast, mida Einstein ise kõrgelt hindas ja mis jäi aastateks parimaks sellekohaseks ülevaateks. Doktorikraadi kaitses 1922 Müncheni ülikoolis, seejärel töötas Göttingenis, Kopenhaagenis ja Hamburgis. 1928 pages ähvardava natsismiohu eest Šveitsi, kus sai Zürichi Tehnikaülikooli professoriks. […]
Loodi mikroskoopiline, muudetava lainepikkusega plasmonlaser
USA teadlased on loonud laseri, mis on ühtaegu väga väike ja reguleeritava lainepikkusega. Loodud laser on vaid mõne nanomeetri paksune, see koosneb läbipaistvate plaatide vahele asetatud ja värvainega ümbritsetud kulla nanoosakeste ruudustikust. Uue laseri abil loodetakse efektiivsemalt jälgida vähiuuringutes kasutatavaid biomarkereid. USA teadlaste loodud seadme skeem on alumisel pildil. Kollased täpid on seal kulla nano-osakesed, […]
Nanotorudest saab ka ahju ehitada
Paljude komposiitmaterjalidest valmistatud detailide valmistamisel ja parandamisel on vaja neid kuumutada. Kui töödeldavad esemed on väga suured või on nad juba kusagile külge kruvitud (näiteks lennukile), siis võib kuumutamine olla vägagi kulukas ja aeganõudev protsess. Ka energia tarbimise poolest – tüüpiliselt tuleb sellisel töötlusel esmalt üles soojendada ahi, alles pärast seda saab asuda detaili kallale, […]
TÜ füüsika instituudi uus ilmajaam avatakse lennukalt
Tartu Ülikooli pressiteade: Sel nädalal lastakse üle maailma taevasse tuhandeid ise disainitud ja kaameratega varustatud aeroloogilisi õhupalle, mis lubavad Maad vaadata linnulennult. Esimest korda osalevad globaalsel õhupalliväljakutsel ka eestlased. Tartu Ülikooli meeskond laseb oma õhupalli lendu 24. aprillil, avades sellega füüsika instituudi katusel asuva uue ilmajaama. TÜ meteoroloogia ja klimatoloogia dotsendi Piia Posti sõnul osaleb […]
603 km/h: uus rongide kiirusrekord
Jaapanis, Mount Fuji lähistel asuval eksperimentaalrajal (Yamanashi Maglev Test Line ) püstitati uus rongide kiirusrekord, uueks rekordiks on 603 km/h. Eelmine rekord oli 590 km/h. SCMaglev’iks nimetatav süsteem, kus rekord püstitati on täielikult elektromagnetiline – rongide sisse on paigutatud ülijuhtivad elektromagnetid ning “rööbasteks” on juhtmepoolid. Video sellest sündmusest leiate allpool. Mõned märksõnad: SCMaglev süsteemis sõidavad […]
Veetilk CD plaadil
Pildile on jäänud veetilk CD plaadi tagaküljel. Aga kus on valgusallikas? Ja mida me saame selle pildi põhjal öelda valgusallika kohta?
Veel üks põhjus suve oodata: kohtumine Pluutoga 14.juulil
Sellest on eestikeelses meedias juba ka mitut puhku juttu olnud – 14.juulil 2015 möödub endisest planeedist Pluuto vaid mõnekümne tuhande kilomeetri kauguselt New Horizon nime kandev NASA kosmosesond. Oodata on huvitavat pildimaterjali ning ohtralt andmeid teadlastele Kuiperi vöö objektide uurimiseks, vt näiteks: http://www.astronomy.com/news/2015/04/nasas-new-horizons-nears-historic-encounter-with-pluto http://www.astronoomia.ee/vaatleja/7286/new-horizons-teel-pluutole/ Ootame ka meie andmeid. Ja lisame siia pildi New Horizon asukohast. […]
Kupraatülijuhid ei ole enam rekordi hoidjad
Kui seni on kõige kõrgema kriitilise temperatuuriga (164K) ülijuhtideks olnud kupraadid, siis nüüd on sellele positsioonile tõusmas kõrgel rõhul (200GPa) vesiniksulfiid, mis muutub ülijuhiks juba 190K juures. Selline avastus on pikk samm toatemperatuursete ülijuhtivate materjalide poole. Uued teoreetilised arvutused näitavad, et vesiniksulfiidi ülijuhtivust on võimalik seletada tavapärase ülijuhtivuse teooria raames, st elektronide paaride moodustumise kaudu. Kui […]
Vaiguga süsinikdioksiidi püüdma
Klaus Lackner Arizona Riiklikust Ülikoolist tutvustas uudset sünteetilist materjali, mis seob süsinikdioksiidi tuhat korda efektiivsemalt kui puud. Arizona Riiklikus Ülikoolis on olemas spetsiaalne Negatiivse süsinikdioksiidi emissiooni keskus (Center for Negative Carbon Emission), mis just selle temaatikaga tegeleb. Töörühm loodab, et tulevikus hakatakse selliste materjalidega atmosfäärist süsinikdioksiidi eemaldama. Loodud materjal on küll odav, aga kas see […]
Valguse difraktsioon kolmes dimensioonis
Pildid on kahedimensionaalsed, loodus pigem ei ole. Kui me tahame seletada, milline näeb välja läbi väikese augu läinud laserivalgus, siis me joonistame või pildistame seda mingil kaugusel august. Aga mis toimub vahepeal ja mis saab edasi? Sellelt pildilt on rohkem näha – on üsna lihtne ette kujutada, missugune pilt jääks ekraanile, kui asetaksime selle erinevatele kaugustele […]
Kuidas jagada ainelainet?
Paul Hamilton ja tema kolleegid California Ülikoolist on leidnud uue mooduse, kuidas jagada aatomite ainelaineid kaheks koherentseks kimbuks. Uus meetod baseerub optilise resonaatori omadustel ning selle rakendamisel ei ole vaja kasutada suure võimsusega lasereid – avaldatud töös kasutatakse tseesiumi aatomite kaheks kimbuks jagamisel 90 mikrovatise väljundvõimsusega laserit. Kahe koherentse ainelaine interferents on kõige täpsem meetod […]
Eesti 62. füüsikaolümpiaad – tulemused
Olümpiaadi tulemused on nüüd kättesaadavad Eesti füüsikaolümpiaadi kodulehel aadressil efo.fyysika.ee. Rõõmu valmistab see, et füüsikaolümpiaadides on sisemist tugevust ja Eesti õpilased on füüsikas endiselt nutikad. Murelikuks teeb füüsikaolümpiaadide geograafiliselt kitsas kandepind, kui lõppvoorus on valdav enamus õpilastest kas Tartust või Tallinnast. Elevust tekitab tõsiasi, et põhikooli arvestuses võitis 6.klassi õpilane. Kiidame õpetajaid, õpilasi ja korraldajaid! Muide, Anum […]
Algas Eesti 2015.a. füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Eesti füüsikaolümpiaadide 2015.aasta lõppvoor alustab. Avamiseks koguneti TÜ füüsikumi suurde auditooriumisse. Kokku on lõppvooru kutsutud 120 õpilast üle kogu Eesti. Auhinnad on igati asjalikud, paremaid ootab rahvusvaheline olümpiaad. Muide Eesti füüsikaolümpiaadil on olemas ka koduleht, efo.fyysika.ee. Võtaks ja prooviks mõnd ülesannet lahendada? Need on seal olemas.
Kvantosakeste pilvedel võib olla mitu temperatuuri üheaegselt
Temperatuur on väga kasulik kehade omadus. See võimaldab meil öelda midagi statistiliselt tabavat meie ümber ringi kihutavate osakeste energia kohta ilma et me teaksime, kuidas täpselt need osakesed liiguvad. Nüüd on Viini Tehnoloogiaülikooli ja Heidelbegi Ülikooli teadlased uurinud, kuidas toimub kvantosakeste pilve tasakaalulisse olekusse minek ja kas ka selliste süsteemide kohta saab kasutada statistilisi suurusi, […]
Kuidas kosmoses asju külmas hoida?
Joel Plawsky koos kolleegidega Rensselaer’i Polytehnilisest Instituudist New York’is on leidnud, et mõned vedelike voolamisega seotud protsessid ei kulge kosmoses, st mikrogravitatsiooni tingimustes üldsegi nii, nagu maapealsele kogemusele tuginedes arvatava võiks. Et vedelike voolamine kapillaarides on väga oluline kosmoseaparaatide seadmete jahutussüsteemides, siis omab see uurimus väga praktilist tähendust. Meie saame ühe näite põhjal teada, miks on […]
Füüsikaviktoriin “Spekter” – tulemused
Füüsikaviktoriini Spekter osalejate arv osutus oluliselt suuremaks, kui loodeti: viktoriinist võttis osa kokku 1169 osalejat, kellest 8.-10. klasside õpilasi oli 1120. Kõige rohkem osales õpilasi 8. klassidest (474) ja 9. klassidest (456). 10. klassidest oli osavõtjaid vaid 190. Viktoriini võitjad, 15 parimat igast vanuserühmast, tehakse teatavaks 15. aprillil 2015 viktoriini kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/spekter. Ja veel: füüsika e-õpik […]
Kes vastutavad šarlatanide levitatava umbluu eest?
Postimehes ilmus Olev Remsu arvamuslugu “Kes vastutavad šarlatanide levitatava umbluu eest?”. Ta kirjutab seal muuhulgas: Rumaluse jõud seisnebki selles, et rumal ei saa iialgi teada, kui rumal ta on, tumejõud kisub ta enda sisse. Ja sellest ammutabki ta oma jaburuste jagamisel kohati lausa kütkestavat enesekindlust. Iseõppija monomaan võib enda pisiasjadeni kurssi viia teatud liikumisega ja/või üksikute […]
8.aprill: Füüsikaviktoriin Spekter e-õpikus
Füüsika e-õpiku kasutajad juba teavad, et õpik.füüsika.ee üks menüü nuppudest kannab nime eVastus. 8.aprillil saab selle nupu all oma teadmisi testida. Vt http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/veebipohine-fuusikaviktoriin-spekter. E-õpikule on see tähtis päev, mis tähistab järjekordsele arenguetapile joone alla tõmbamist. Loodame, et kõik laabub. Ja kutsume osalema!
Mis on pildil?
Kõik teavad, et laseri kiirt me vaakumis kõrvalt vaadates ei näeks. Valgus peab milleltki peegelduma või hajuma, et valgus ka vaatleja silma satuks. Kui õhk on tolmuvaba, siis tuleb laseri kiire ette panna näiteks tükk paberit, et näha selle asukohta. Optika labori on selline paberitükk väga tarvilik abivahend. Pildi leidsime Ameerika Optika Seltsi (Optical Society […]
Peeter Saari: Libateaduse anatoomiast ja taksonoomiast
Artikkel on ilmunud kultuuriajakirjas AKADEEMIA nr. 10 – 2008, lk 2225 – 2239 ning on siin esitatud autori ja AKADEEMIA toimetuse lahkel loal. SISSEJUHATUS See oli 29-ndal juulil 1865; Nephtali André oli lõpetanud oma ülikooliõpingud ja oli merereisul. Prantsusmaa ja Alžiiri vahel lagedal merel kuuleb ta korraga selgesti hüütavat oma nime “Nephtali”; ta pöördub ümber, […]
Uurijad panevad “vähivastaste kuulide” ohutuse proovile
Uute vähiravimeetodite väljatöötamine ei ole ainult bioloogide ja geneetikute pärusmaa. Ka füüsikutel, keemikutel ja materjaliteadlastel on siin oma kaalukas sõna kaasa rääkida. Üks võimalikke meetodeid vähirakkude hävitamiseks on juba rohkem kui sajand tagasi Paul Ehrlich’i poolt välja pakutud idee ravimist, mis võitleb vaid haigete rakkudega, jättes terved rakud puutumata. Selliste ravimite prototüübid on juba ammu […]
Läbi helibarjääri sõitmine
Praegune maapealne kiirusrekord püstitati 1997. aastal Nevadas Black Rocki kõrbes reaktiivmootoriga autoga Thrust SSC. Auto kiirus oli ühes suunas 1222 kilomeetrit tunnis, vastassuunas aga 1233 kilomeetrit tunnis. Mõlemad kiirused ületasid helikiiruse kindlas kohas (1207 kilomeetrit tunnis) ning pealtvaatajad võisid tunda lööklaineid, mis tulid sellest, et auto ületas helikiiruse. Kiirusrekordi püstitamine oli väga ohtlik mitmel põhjusel. […]
Hapnik ümber galaktikate?
Hubble kosmoseteleskoop on salvestanud pildid, mis tunduvad Maarotist optikule täiesti hämmastavad. Kokku kahekümne galaktika ümbert on leitud ioniseeritud gaasi filamendid, mis tasapisi valgust kiirgavad ja paistavad meile roheliste helendavate piirkondadena. Allpool on toodud kaheksa nendest galaktikatest. Hämmastav tundub sealjuures just seletus, mis nähtusele pakutakse. Kõigepealt olid gaasi pilved, täiesti nähtamatud. Siis kiirgas galaktika keskmes olev […]
Uudne 8 südamikuga optiline fiiber annab suurema ülekandekiiruse
Tavaliselt räägime, et kui internet tuleb läbi fiiber-optilise andmeside, siis küllap on see ka piisavalt kiire. Aga andmemahud aina suurenevad ja täna otsitakse aktiivselt võimalusi, kuidas optilistest fiibritest veel rohkem kiirust välja pigistada. See võib esmapilgul üllatavgi tunduda, aga kiiremaid ühendusi vajatakse ka näiteks naabertubades paiknevate arvutite vaheliseks andmesideks – suuremate arvutisüsteemide puhul on tavaline, […]
Grafeen: esimesed kümme aastat ja “parem” elektripirn
Grafeen avastati veidi rohkem, kui kümme aastat tagasi Manchesteri ülikoolis. Grafeeni hämmastavad omadused tõid kaasa buumi selle uurimises, ennustati kõige erinevamaid rakendusi. 2007.a. kirjutasime: “2004. aastal Suurbritannias avastatud ja teadaolevalt kogu universumi kõige õhem materjal grafeen on teadusringkondadesse toonud tõelise buumi. Uus materjal võib juba 5-10 aasta pärast hetkel mikroelektroonikas valitsevale ränile tõsist konkurentsi pakkuda. […]
Kandiline vesi?
Ühendkuningriikide, Saksamaa ja Hiina teadlaste töörühm on pannud vee kahe grafeeni lehe vahele ja leidnud, et vesi moodustab seal üsnagi ebaharilikke struktuure. Katsetega loodetakse selgitada vee ebaharilikku käitumist süsiniknanotorudes ja teistes nanostruktuursetes materjalides, mis võib viia paremate filtreerimis- ja destilleerimisseadmete loomiseni. Vesi on enamusele meist kõige tavalisem asi maailmas – läbipaistev, lõhnatu, värvitu, maitsetu ja […]
Munadepühade ootuses
Munadepühadel koksitakse munasid. Paljud teavad, et keedetud ja toorest muna on võimalik eristada selle järgi, kas need keerlevad või eriti mitte. Hiljutisel külaskäigul Pariisi sealsesse Avastuste paleesse (Palais de la Découverte) nägin hoopis isesorti munakatset. Vaadake kõigepealt video ära: Muna on ilmselt tehtud mingist metallist. Klaasist aluse all on kolm elektromagnetit, millega saab muna mõjutada. […]
Euroopa Füüsika Seltsi nõukogu koosolekult
Käesoleva aasta Euroopa Füüsika Seltsi (EPS) nõukogu võõrustas Saksamaa Füüsika Selts (The Deutsche Physikalische Gesellschaft , ehk DPG) ning see toimus Bonni lähedal Bad-Honnefis asuvas Physikzentrum’is. DPG-l on 61000 liiget (üks suuremaid füüsikute ühendusi maailmas) ning Physikzentrum on üks kahest majast, kus DPG tegutseb. Teine maja on Magnus-Haus Berliinis ja see oli enne Saksamaa taasühinemist […]
Ootamatu vari
Kuidas te seletaksite pildil näha olevat värvilist varju põrandal? Olete midagi analoogset kusagil näinud? Füüsika tunnis või teadusteatris, kus räägitakse valguse polarisatsioonist? Sest valguse polarisatsioon on niisuguse värvide mängu juures võtmesõnaks. Kui kellelgi on läinud meelest, mis selle polarisatsiooniga õigupoolest oli, siis põhilise teadmise saab järele vaadata e-õpikust . Allpool on üks video selle kohta, […]
Lämmastik tahkes olekus
Hankisime endale uue vaakumpumba. Ikka selleks, et looduse uurimiseks uusi võimalusi saada – korrata kõiki neid vaakumis tehtavaid katseid, mida oleme vaid videotes näinud ja proovida järele üht-teist päris uut. Lämmastikku oleme me kõik sisse hinganud gaasilisel kujul ja näinud vedelal kujul, enamasti teadusteatri etendustes. Aga kuidas on lood lämmastiku kolmanda, st tahke olekuga. Teadagi, […]
Kuidas leida eluks sobilik eksoplaneet?
Kõik on kuulnud eksoplaneetidest. Kõik kes teavad, mismoodi neid planeete otsitakse ja leitakse, kui palju neid meie galaktikas üleüldse olemas olla või kuidas neid uuritakse võivad alljärgneva ka lugemata jätta. Aga kõigile teistele … Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: Dünaamiline – tähe radiaalkiiruse perioodilised muutused; Fotomeetriline – perioodilised tähevarjutused. Sellel meetodil on NASA satelliit Kepler on leidnud 1019 […]
Skytte medal emeriit-professor akadeemik Ene Ergmale
TÜ rektor professor Volli Kalm andis 24. märtsil, Johan Skytte mälestuspäeva eel TÜ muuseumi valges saalis emeriitprofessor akadeemik Ene Ergmale üle Skytte medali. Medaliga tunnustati Ergma pühendunud tegevust Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse hea käekäigu eest seismisel ning tema panust Eesti kui kosmoseriigi arengusse. Eesti Füüsika Selts võib kinnitada – Ene Ergmad on tunnustatud […]
Kuidas Curiosity Marsi kive uurib?
Neil päevil anti teada, et marsikulgur Curiosity on leidnud Marsil lämmastikku, kasutades selleks proovide analüüsimise instrumenti SAM (Sample Analysis at Mars). Huvitav on see, et lämmastik leiti lämmastikoksiidina (NO3). Kui see ka ei kinnita arvamust, et Marsil võis kunagi elu olla, saame siiski tõdeda, et oksiidina esinev lämmastik on elusorganismidele kasutatav, kuna lämmastiku aatomeid on sellest ühendist võimalik […]