1924
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1920 |
1921 |
1922 |
1923 |
1924
| 1925
| 1926
| 1927
| 1928
| ►
| ►►
1924. aasta (MCMXXIV) oli 20. sajandi 24. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 25. jaanuar – 4. veebruar – Prantsusmaal Chamonix's toimusid esimesed taliolümpiamängud.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 2. juuni – USA kongress andis kodakondsuse kõigile Ameerika indiaanlastele.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 17. august – Eesti valitsus kiitis heaks Järvselja reservaadi – Eesti vanima metsakaitseala – loomise.
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 19. november – Riias asutati Korporatsioon Imeria.
- 21. november – Tartus asutati Korporatsioon Amicitia
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. detsember – Nõukogude Liidu riigipöördekatse Eestis.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 22. märts - sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
- 10. aprill – Tallinnas Harjuoru võimlas oli esimene Eestis toimunud rahvusvaheline korvpallimatš. Mängisid Tallinna NMKÜ ja Riia NMKÜ. Tallinn kaotas 18:19.[1]
- 27. aprill – lõppesid Eesti meistrivõistlused tõstmises[1].
- 29. aprill – toimus esimene Eesti-Läti maavõistlus korvpallis, mille Eesti kaotas 16:20[1].
- 11. mai – kell 9.35 -10.45 anti Haapsalu raadiojaamast eetrisse esimene avalikkusele mõeldud katsesaade – Läänemaa gümnaasiumi segakoori kontsert. Saade oli kuuldav Tallinnas, Vändras ja Pärnus.
- 5. mai – Karl Friedrich Akel valiti Eesti Olümpia Komitee (asutati detsember 1923) esimeseks esimeheks[1].
- 25. mai – Pariisi olümpiamängud: Eesti kaotas jalgpallis USA-le 0:1. See oli Eesti rahvuskoondise esimene mäng tiitlivõistlustel[1].
- Maikuus ilmus Eesti Naiste Karskusliidu väljaandel esimest korda ajakiri Eesti Naine[2]
- 3. juuni – Pariisi olümpiamängud: toimus Eesti ainus jalgpallimatš, mis kaotati Iirimaale 1:3[1].
- 19. juuni – toimus Eesti-Türgi maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:4[2][1].
- 11. juuli – Eestis hakkas kehtima kuldkroon.
- 31. juuli – Tallinnas asutati Eesti Autoklubi[1].
- 16. august – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.
- 11. september – Tallinna kinos Rekord esilinastus osaühisuses Estonia-Film valminud Eesti esimene täispikk dokumentaalfilm "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Hunt)[2].
- 27. september – asutati Eesti Mootorispordi Keskliit[1].
- 1. oktoober – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.
- 1. november – registreeriti osaühisus Raadio Ringhääling[2].
- 14. november – Naissaare lähedal uppus traalimist tegev suurtükipaat "Meeme"; hukkus ka kaks meeskonnaliiget[2].
- 19. november – asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts[2].
- 21. november – asutati Korporatsioon Amicitia.
27. november – 149 protsess: 149-le jaanuaris vahistatud kommunistile esitati süüdistus riigireetmises (neist 1 mõisteti surma ja üle 30 eluaegsele sunnitööle)
- 1. detsember – Tallinnas toimus Esimese detsembri mäss.
- 4. detsember – Eesti eugeenikaselts "Tõutervis" võttis vastu oma juhtlaused.
- 11. detsember – Riigikogu otsustas asutada Kaubandus-Tööstuskoja, 120-liikmelise esinduskogu Eesti majanduselu edendamiseks.
- 12. detsember – Tallinnas esilinastus esimene Eesti täispikk mängufilm, Eesti National Filmis lavastatud ajalooline draama "Mineviku varjud".
- Aa mõisa rajati hooldekodu.
- Sel aastal on salapiiritusvedu Soome väga laiaulatuslik[2]. Väidetakse, et üle lahe viiakse aastas u 2 miljonit liitrit piiritust[2].
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1924
- 1. jaanuar – Idi Amin, Uganda diktaator
- 3. jaanuar – Ülo Vinter, eesti helilooja
- 8. veebruar – Raimond Kolk, eesti kirjanik
- 19. veebruar – Lee Marvin, USA filminäitleja
- 18. veebruar – Evald Iljenkov, vene filosoof
- 21. veebruar – Robert Mugabe, Zimbabwe poliitik, peaminister 1980–87, ja president aastast 1987
- 8. märts – Geert van Dijk, Hollandi kabetaja
- 3. aprill – Marlon Brando, USA näitleja
- 13. aprill – Stanley Donen, USA filmilavastaja
- 28. aprill – Donatas Banionis, filminäitleja
- 16. mai – Jüri Teras, eesti arstiteadlane ja mikrobioloog
- 29. mai – Lars Bo, taani kunstnik ja kirjanik
- 30. mai – Norbert Schemansky, USA tõstja
- 4. juuni – Dennis Weaver, USA filminäitleja
- 8. juuni – Ivar Grünthal, eesti kirjanik
- 12. juuni – Paul Haavaoks, eesti luuletaja
- 12. juuni – George H. W. Bush, USA 41. president
- 15. juuni – Ezer Weizman, Iisraeli president 1993–2000
- 17. juuni – Rune Larsson, rootsi kergejõustiklane
- 16. september – Lauren Bacall, USA filminäitleja ja laulja
- 23. september – Heinrich Schultz, eesti kultuuritöötaja
- 30. september – Truman Capote, Ameerika Ühendriikide kirjanik
- 4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
- 17. oktoober – Ülo Sooster, eesti maalikunstnik
- 18. oktoober – Egil Hovland, norra helilooja
- 24. oktoober – Piet Roozenburg, hollandi kabetaja
- 27. oktoober – Alain Bombard, prantsuse arstiteadlane ja bioloog
- 16. november – Mel Patton, USA kergejõustiklane, jooksja
- 19. november – Jan Otčenášek, Tšehhi kirjanik
- 19. november – J. D. Sumner, USA gospellaulja
- 19. november – Endel Simmermann, Eesti näitleja
- 19. november – Knut Steen, Norra skulptor
- 22. november – Geraldine Page, USA näitleja
- 25. november – Mauri Sariola, soome kirjanik
- 29. november – Erik Balling, taani filmilavastaja ja kirjanik
- 6. detsember – Pavel Matev, bulgaaria luuletaja ja esseist
- 6. detsember – Koji Tsuruta, jaapani filminäitleja
- 7. detsember – Mário Soares, Portugali president 1986–96
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1924
- 24. jaanuar – Marie-Adelheid, endine Luksemburgi suurhertsoginna
- 21. jaanuar – Vladimir Iljitš Lenin, Nõukogude impeeriumi rajaja
- 3. juuni – Franz Kafka, kirjanik
- 16. august – Jaak Nanilson, Eesti poliitik
- 7. oktoober – Ivan Abarenkov, Tartu Linna Avaliku Raamatukogu juhataja
- 12. oktoober – Anatole France, prantsuse kirjanik
- 1. detsember – Karl Kark, Eesti teedeminister
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Manne Siegbahn
- keemia – auhinda välja ei antud
- meditsiin – Willem Einthoven
- kirjandus – Władysław Reymont
- rahu – auhinda välja ei antud