Eesti keskkonnanõuded on karmid ja võivad tunduda kohati ebaloogilised, leiab mitmendat põlve põllumees Olev Kreen. Samas on muutunud põllupidamine tema hinnangul tänu teadlastele ja uuele tehnikale võrreldes nõukogude ajaga oluliselt targemaks.

Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele.

Koolis peavad õpilased omandama lühikese aja jooksul palju uusi teadmisi. Novaator uuris, kas Eesti lapsed tegelevad koolis ainult tuupimisega ja kas tuupimine on ainuõige viis uut informatsiooni omandada.

Astronoomid teatasid sel nädalal, et leidsid Veenuse eluvaenulikest pilvelaamadest potentsiaalselt mikroobsete eluvormide olemasolule viitavat gaasi. ERR Novaator uuris Dave Clementsilt, uurimuse kaasautorilt ja Imperial College Londoni astrofüüsika lektorilt, kui kõrgele tasub lasta oma fantaasial lennata.

Alates koroonaviiruse pandeemia puhkemisest selle aasta alguses on kirjeldatud enam kui 12 000 erinevat SARS-Cov-2 viiruse mutatsiooni, millest edukamad on jõudnud levida üle terve maailma. Seni kogutud andmetele toetudes on teadlaste sõnul vara loota, et viirus on muutunud nende tõttu vähem surmavaks, küll näib see aga levivat endisest paremini.

Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid. Seetõttu jäi siinmail ära rahvaarvu plahvatuslik kasv, avab Tallinna Ülikooli doktrant Mark Gortfelder oma väitekirjas Eesti väikese rahvaarvu tagamaid.

Augusti lõpus leiti Eestis pärast pooltteist aastat sigade Aafrika katku nakatunud metssiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop nentis, et haiguse tegeliku leviku osas selguse saamine võib võtta kuni pool aastat.

Ühismeediaajastul kolivad oma tegevuse Facebooki ka end nõiana määratlevad inimesed. Ehkki ekraani vahendusel ei saa nad osutada klientidele näiteks energiaravi, löövad Facebookis õitsele kiired ennustused pendli või GIFide abil, kirjutavad Tallinna Ülikooli meediauurijad Berit Renser ja Katrin Tiidenberg.

Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.

Enamasti liigselt päikese käes olemise või solaariumis käimise tõttu tekkiv melanoom on maailmas üha kasvav probleem. Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Marina Teras uuris sestap võimalusi, kuidas melanoomi tõhusamalt avastada ja ravida.

Euroopa Kosmoseagentuuriga on sõlminud uute toodete ja teenuste arendamiseks lepingu üle 20 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse. Eesti kosmosebüroo projektijuht Karoli Kahni sõnul pole liiga utoopiline unistada ka Eesti oma astronaudist.