Põllumees taimekaitsevahendite jääkidest: keskkonnanõuded on päris karmid
Eesti keskkonnanõuded on karmid ja võivad tunduda kohati ebaloogilised, leiab mitmendat põlve põllumees Olev Kreen. Samas on muutunud põllupidamine tema hinnangul tänu teadlastele ja uuele tehnikale võrreldes nõukogude ajaga oluliselt targemaks.
Uuring: viikingite geneetiline taust on varem arvatust palju mitmekesisem
Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele.
Teadlane: uue info õppimiseks kasutatakse liiga palju mehaanilist tuupimist
Koolis peavad õpilased omandama lühikese aja jooksul palju uusi teadmisi. Novaator uuris, kas Eesti lapsed tegelevad koolis ainult tuupimisega ja kas tuupimine on ainuõige viis uut informatsiooni omandada.
Astronoom Veenuse elumärkidest: vean ise veel muu peale kihla
Astronoomid teatasid sel nädalal, et leidsid Veenuse eluvaenulikest pilvelaamadest potentsiaalselt mikroobsete eluvormide olemasolule viitavat gaasi. ERR Novaator uuris Dave Clementsilt, uurimuse kaasautorilt ja Imperial College Londoni astrofüüsika lektorilt, kui kõrgele tasub lasta oma fantaasial lennata.
Teadlased: koroonaviirust ei huvita meie soovmõtlemine karvavõrdki
Alates koroonaviiruse pandeemia puhkemisest selle aasta alguses on kirjeldatud enam kui 12 000 erinevat SARS-Cov-2 viiruse mutatsiooni, millest edukamad on jõudnud levida üle terve maailma. Seni kogutud andmetele toetudes on teadlaste sõnul vara loota, et viirus on muutunud nende tõttu vähem surmavaks, küll näib see aga levivat endisest paremini.
Eesti rahvastikuplahvatus jäi ära maanappuse tõttu
Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid. Seetõttu jäi siinmail ära rahvaarvu plahvatuslik kasv, avab Tallinna Ülikooli doktrant Mark Gortfelder oma väitekirjas Eesti väikese rahvaarvu tagamaid.
Selgus sigade Aafrika katku leviku osas võib saabuda alles poole aasta pärast
Augusti lõpus leiti Eestis pärast pooltteist aastat sigade Aafrika katku nakatunud metssiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop nentis, et haiguse tegeliku leviku osas selguse saamine võib võtta kuni pool aastat.
Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga
Facebooki kolinud Eesti nõiad ennustavad GIFide abil tulevikku
Ühismeediaajastul kolivad oma tegevuse Facebooki ka end nõiana määratlevad inimesed. Ehkki ekraani vahendusel ei saa nad osutada klientidele näiteks energiaravi, löövad Facebookis õitsele kiired ennustused pendli või GIFide abil, kirjutavad Tallinna Ülikooli meediauurijad Berit Renser ja Katrin Tiidenberg.
Ekstravertsed õpilased ja algajad autojuhid riskivad teistest rohkem
Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.
Doktoritöö annab vihjeid, kuidas viirusega melanoomi ravida
Enamasti liigselt päikese käes olemise või solaariumis käimise tõttu tekkiv melanoom on maailmas üha kasvav probleem. Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Marina Teras uuris sestap võimalusi, kuidas melanoomi tõhusamalt avastada ja ravida.
Eesti liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga möödub viis aastat
Euroopa Kosmoseagentuuriga on sõlminud uute toodete ja teenuste arendamiseks lepingu üle 20 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse. Eesti kosmosebüroo projektijuht Karoli Kahni sõnul pole liiga utoopiline unistada ka Eesti oma astronaudist.
Mürgistus koliinesteraasi inhibiitoriga - mida see tähendab?
Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi puhul oletavad Saksa arstid keerulise nimetusega koliinesteraasi inhibiitorite rühma kuuluva ainega mürgitamist. Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna dotsent Vello Tõugu selgitas "Aktuaalsele kaamerale", mida see õigupoolest tähendab.