Uudised

Tallinna tehnikakõrgkooli rektorina jätkab Enno Lend

26.05.20 ... Tallinna tehnikakõrgkooli rektorina jätkab Enno Lend, kes on juhtinud seda kooli viimased kümme aastat.

Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei räägi oma vastikust kogemustest

26.05.20 ... Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei ole oma vastikust kogemusest kellelegi rääkinud ja vaid kümnendik ohvreist ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda.

Nädala koroonauudised: WHO loobus klorokviinist, lapsed nakatuvad poole harvem

26.05.20 ... ERR Novaator pani kokku lühikese ülevaate viimase nädala jooksul uut koroonaviirust SARS-Cov-2 puudutavatest teadustöödest.

Sage Instagrami vaatamine seostub depressiooni asemel probleemse nutitelefoni kasutamisega

26.05.20 ... Instagrami kasutamise sagedus on seotud probleemse nutitelefoni kasutamisega, kuid mitte depressiooni ja ärevusega, selgus eestlaste hiljuti avaldatud uuringust.

Uudne TTÜ teadlaste analüüs hõlbustab Alzheimeri tõve diagnoosimist

26.05.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uudne analüüs aitab mõista inimorganismis paremini vase ainevahetust. Tulemustest võib tõusta kasu muu hulgas mitmete närvisüsteemi kahjustavate haiguste diagnoosimisel ja nende kulu jälgimisel.

Vana harakas tunneb käo muna

26.05.20 ... Mida aasta edasi, seda sagedamini viskavad harakad pesast välja neil parasiteerivate kägude mune. Teisisõnu õpivad harakad elu jooksul võõraid mune tundma.

Päikesesüsteem võis tekkida galaktikate põrkest

26.05.20 ... Selle eest, et taevas paistab päike, oleme võib-olla tänu võlgu ühele Linnutee lähedasele väiksemale galaktikale.

EKA senat nimetas David Vseviovi emeriitprofessoriks

25.05.20 ... Eesti Kunstiakadeemia (EKA) senat nimetas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi (KVI) professor David Vseviov emeriitprofessoriks alates 1. septembrist.

Eesti koolide sõnavarast on kadumas "tarkuse päev"

25.05.20 ... "Tarkuse päev" on nimetusena Eesti koolides vajunud unustusse ning lapsi kutsutakse kooli pigem lühikeste infoteadetega, mis on enamasti esitatud lihtsalt teksti kujul.

Inimesed annetavad meelsamini suurte ja kirjukarvaliste loomade päästmiseks

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

Marju Himma: ainult veebipõhine õpe võtab õppimisest ära kõige väärtuslikuma

25.05.20 ... Veebiloengute ja muude digitaalsete õppeviiside kasutamine on kindlasti avardanud teadmiste omandamist, kuid kaduma läheb vahetu suhtlus inimesega, mis on kõige väärtuslikum osa õppimisest, leiab Vikerraadio päevakommentaaris ajakirjandusõppejõud Marju Himma.

Baltisaksa diplomaadid Napoleoni sõdade keerises: Gustav Ernst von Stackelberg

25.05.20 ... Gustav Ernst von Stackelberg, üks väljapaistvamaid diplomaate Vene keisririigi teenistuses Napoleoni sõdade ajal, töötas ühtlasi selle nimel, et ära hoida Venemaa ja Preisimaa intiimse liidu lagunemine.

Baltisaksa diplomaadid Napoleoni sõdade keerises: Christoph Heinrich von Lieven

25.05.20 ... Keiser Aleksander I lähikondlane Christoph Heinrich von Lieven, kes tegi kõrget sõjaväelist karjääri, määrati oma esimesele diplomaatilisele positsioonile just Berliini õukonda.

Uuring: Eesti lapsed loevad meelsasti, kuid vanusega lugemishuvi raugeb

25.05.20 ... Mida noorem laps, seda usinam lugeja, selgub 2013.–2014. aastal korraldatud uuringust. Lugemisele pakuvad laste vaba aja sisustamisel tugevat konkurentsi teler ja arvuti.

Kimalased hammustavad taimi, et need varem õitsema hakkaksid

25.05.20 ... Kui kimalane tahab taimelt õietolmu korjata, aga taim veel ei õitse, mida siis kimalane teeb? Hammustab taime lehest! Just sellise kummalise, kuid tegelikult üllatavalt tõhusa käitumise avastasid kimalastel ehk metsmesilastel Šveitsi teadlased.

Põgenev rästik loob enda kaitseks optilise illusiooni

25.05.20 ... Miks on rästikul siksak seljas? Soome teadlased on tuvastanud, et selle mürkmao iseloomulik seljamuster teenib korraga lausa kolme eesmärki — varjab, hoiatab ja külvab segadust.

Tehisintellekt aimab selfitajate iseloomuomadusi inimesest paremini

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

Eesti haiglaõed põlevad ülekoormatusest läbi

22.05.20 ... Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Kõige haavatavamad on just nooremad ja väiksema tööstaažiga õed. Eestis võib asi olla aga õdede puuduses, kirjutab ajakiri Eesti Õde.

Teadlased: SARS-CoV-2 võib levida inimeselt koerale

22.05.20 ... Ajakirjas Nature avaldamiseks vastuvõetud teadusartikkel väidab, et hingamisteede haigust COVID-19 põhjustav SARS-CoV-2 on levinud inimestelt koertele.

Peenises esinev hormooniretseptor võib olla seotud erektsioonihäiretega

22.05.20 ... Tartu Ülikooli doktoritöös uuriti luteiniseeriva hormooni retseptori esinemist inimese ja hiire peenise koes. Kuigi selle hormooni funktsioon peenises pole veel teada, on võimalik, et vananevate meeste kõrgem luteiniseeriva hormooni tase avaldab mõju peenise koele. See omakorda võib tähendada ka seotust erektsioonihäirete tekkemehhanismidega.

Graafikud: e-sigarettidel on Eestis väike, kuid kindel tarbijaskond

22.05.20 ... Viimase kümnendi jooksul on suitsetamise alternatiivide seas turul oma koha leidnud e-sigaretid. Kuigi Eesti inimesed suitsetavad üldiselt iga aastaga vähem, on e-sigaretid oma kõikuvale populaarsusele vaatamata tarbijaid juurde võitnud, selgub Tartu ülikooli ja tervise arengu instituudi meditsiiniteadlaste uuringust.

Keskkonnakuu filmisoovitus: "Megapõlengud"

22.05.20 ... Dokumentaalfilm "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine" räägib maailmas aset leidvatest suurtest metsa- ja looduspõlengutest. Arutletakse selle üle miks need üldse tekivad, kuidas on neid võimalik kustutada ja kui suureks ohuks nad meile tulevikus olla võivad. Filmi kommenteerib Keila päästekomando meeskonnavanem Priit Orusalu.

Ajukoores on mitu ala, mis mõjutavad mao ja soolte tööd

22.05.20 ... Mõnus meeleolu aitab kaasa heale seedimisele, suurest stressist võivad tekkida maohaavad. Küllap pani juba vanarahvas mõnikord tähele, et pea ja kõht on seotud tihedamalt, kui esmapilgul võiks tunduda.

Itaalia teadlased lõid juhtnöörid tulevasteks haiguspuhanguteks

22.05.20 ... Itaalia teadlased kogusid kokku andmed koroonaviirusesse nakatumisest ning lõid oma riigi kogemuse põhjal mudeli, mille abil koroonapuhangu võimalikku kulgu ennustada.

Tomateid võib säilitada igal moel: maitse määrab sort

21.05.20 ... Kas tomateid tuleks hoida külmikus või toatemperatuuril? Ammune debatt selle küsimuse üle sai Göttingeni Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel vastuse. Selgus, et säilitamisviis tomati maitseomadusi ei mõjuta – maitse sõltub ainult tomati sordist.

Sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab Eesti laste magamisharjumusi

21.05.20 ... Värskest laste heaolu uuringust Children's Worlds selgub, et igapäevaselt sotsiaalmeediat kasutavate Eesti laste arv kahekordistub kaheksanda ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. Lisaks sotsiaalmeedia kasutamisele selgub 2018. aastal läbi viidud uuringust ka see, kui palju aega kulub lastel koolitööle, televiisori vaatamisele, perega aja veetmisele ja muule.

Mask annab kandjale võimu ja eesõiguse

21.05.20 ... Koroonakriisi ajal on kaitsemaskid saanud osaks argielust. Maskikandmises kaitseks või rituaalsel eesmärgil pole aga midagi uut. Maski ajaloolisest tõrjemaagilisest ja sümboolsest mõjust rääkis folklorist Reet Hiiemäe.

Tsistertslased oskasid keskajal head äri teha

21.05.20 ... Tsistertslaste tugev ärivaist võimaldas neil tunda ära võimalikku rikkust seal, kus seda esialgu ei paistnud olevat. Just laiahaardelise ja mitmekülgse tegevuse tõttu on nende panus meie piirkonda märksa mitmekihilisem, kui ühelt religioosselt ordult oodata võiks.

Antropotseen – inimkonda jäävad mälestama massväljasuremise jäljed

21.05.20 ... Inimesed muudavad planeeti kiiremini kui miski muu viimase 65 miljoni aasta jooksul. Kauges tulevikus tegutsevatele geoloogidele võib paista terve kuulsusrikas inimeste ajastu – antropotseen – aga eriskummalise, kuid Maa ajaloos vaid viivu kestnud ajutise nähtusena.

Linnutee sarnaseid galaktikaid tekkis universumis üllatavalt varakult

21.05.20 ... Varem arvati, et väiksemate galaktikate ühinemine suureks ketasgalaktikaks võtab aega. Nüüd leidsid teadlased ketasgalaktika, mis tekkis vaid poolteist miljardit aastat pärast Suurt Pauku.

Eesti lagealad räägivad süsteemsest metsapõletamisest

21.05.20 ... Kuigi tänapäeval räägime metsapõlengutele mõeldes eeskätt soojeneva kliima mõjust, on ajaloos metsi maha põletanud inimene ise. Kuidas on alepõllundus kujundanud Eesti maastikke ning kui hästi eri liiki puud põlevad, rääkis Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Siim Veski.

Enesetapurisk ähvardab ka kergete vaimse tervise muredega noori

20.05.20 ... Varem arvati, et enesetapule mõtlevad tõenäolisemalt vaimse tervise häire sümptomitega noored. Paraku külastavad elust lahkumise mõtted enim neid, kelle vaimse tervise mured on kerged või mõõduka tugevusega, selgub värskest uuringust.

Lõpuaktused piirangute ajal: droonifotodest veebiülekanneteni

20.05.20 ... Koolid otsivad loovaid võimalusi, et lõpuaktused piirangutele vaatamata siiski ära pidada.

Doktoritöö: nanotehnoloogia hõlbustab närvisüsteemi haiguste ravi

20.05.20 ... Keskmise eluea kasvades sagenevad ühiskonnas vananemisega seotud kesknärvisüsteemihaigused. Rohkem esineb Alzheimerit, Parkinsoni tõbe ja ajukasvajaid, mille ravi on keeruline. Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös uuriti üht võimalikku ajuhaiguste raviviisi: kullermolekulide kasutamist.

Nina on koroonaviiruse värav

20.05.20 ... Kui oled prillikandjana näinud maski kandes vaeva, et klaasid uduseks ei läheks ja isekeskis mõelnud, et miks see nina ikkagi maski sees peab olema, siis värskest teadusuuringust ilmneb, et just nina võib pidada koroonaviiruse väravaks.

Teadlaste võidujooks viirusega on hoo sisse saanud

20.05.20 ... Maailmas on registreeritud 945 koroonaviiruse vaktsiini või ravi leidmisega seotud teadusuuringut. Paljulubavaid on nende seas palju, kinnitab Euroopa Ravimiameti uudsete ravimite komitee liige Toivo Maimets.

Aaviksoo: 20-30 aasta pärast ei ole meil eestikeelseid õppejõudusid

20.05.20 ... Kuivõrd Eesti taustaga noored ei lähe doktoriõppesse, ei ole meil 20-30 aasta pärast eestikeelseid õppejõudusid, tõi Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektori kohalt sügisel lahkuv Jaak Aaviksoo "Vikerhommikus" välja Eesti kõrghariduse ja teaduse ühe suurema probleemi.

Orkaanid on läinud tugevamaks

20.05.20 ... Kõikjal maailmas, kus orkaane möllab, nimetatagu neid ka taifuunideks või troopilisteks tsükloniteks, on nad viimastel aastakümnetel ajapikku vähehaaval tugevnenud.

Viroloog: saared on puugiparadiis

19.05.20 ... Kõige rohkem puuke leidub Eesti saartel, ütles tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller, kes uurib puukide levikut.

Tartu teadlase töö avas maavälise elu otsinguil uue peatüki

19.05.20 ... Seni on elu otsitud Maa-tüüpi planeetidelt. Värske uurimus tõestab, et elu on võimalik ka hoopis teistsugustes tingimustes. Läbimurdeni viinud katsete idee taga on Tartu Observatooriumi vanemteadur Mihkel Pajusalu: "Igal pool on samad alusblokid. Kus nad jõuavad eluni ja kus ei jõua, selles on küsimus."

Uuring: toimetaja suhtumine reporterisse kipub sõltuma reporteri töökogemusest

19.05.20 ... Toimetaja ja reporteri omavahelises suhtluses jääb vajaka professionaalsest tagasi- ja edasisidest, selgub Signe Ivaski uurimuses Eesti päevalehtede sisemisest suhtluskultuurist toimetaja ja reporteri vahel.

Bioloog: intensiivne tootmine asetab loomad nende jaoks ebaloomulikku keskkonda

19.05.20 ... Teisipäeval kell 21.30 on ETV2 eetris film "Loomade söömine", mis räägib USA näitel põllumajanduse, eriti loomakasvatuse intensiivistumisest viimase poole sajandi jooksul. Filmi juhatab sisse bioloog Aleksei Lotman.

Uuring: dr Google on täpne ainult igal kolmandal juhul

19.05.20 ... Paljud inimesed kasutavad niinimetatud "doktor Google" abi, et saada meditsiinilist nõuannet ja ise omale diagnoos panna. Veebi teel haigussümptomite kontrollimine on täpne ainult igal kolmandal juhul, leidsid Austraalia teadlased Edith Cowani ülikoolist.

Mikroseened aitavad karjääri muuta roheliseks niiduks

19.05.20 ... Arvestades niitude kahanemise pöörast kiirust viimase saja aasta jooksul, on selge, et looduskaitse üksi ei suuda väärtuslike niiduelupaikade ja nendel elavate liikide säilimist tagada. Teadlased on asunud otsima võimalusi luua niidukooslusi endistesse kaevanduspiirkondadesse.

Betelgeuse on kaaslastähe alla neelanud

19.05.20 ... Tähistaeva heledamaid tähti Betelgeuse, mis aasta algul köitis kosmosesõprade meeli võimaliku peatse supernoovana, väärib täna taas tähelepanu – oma võimaliku seiklusliku mineviku poolest.

Eesti on piimandusmaa, kuid tulevik on linnukasvatuse päralt

19.05.20 ... Eestis toodetakse piima pea kaks korda rohkem, kui elanikkonna varustamiseks vaja. Samas peab üha rohkem inimesi kanu ning tulevikus ootab linnulihatootmist tõus, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli dotsent Ragnar Leming.

Haridusministeerium: distantsõppeks peab ka sügisel valmis olema

19.05.20 ... Haridusministeerium veel sügiseseks võimalikuks uueks koroonaviirusepuhanguks ettevalmistusi ei tee, keskendudes praegu õppeaasta lõpetamisele. Küll aga tuleb vaktsiini saabumiseni olla koolidel valmis ka sügisel distantsõpet korraldama.

TTÜ nõukogu valis Tiit Landi ülikooli uueks rektoriks

18.05.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis ülikooli uueks rektoriks praeguse Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi.

Metsaandide toiduks korjamise tavasid mõjutab nii traditsiooni hääbumine kui metsade mahavõtt

18.05.20 ... Etnobotaanik Raivo Kalle uuris Võru- ja Setumaal traditsioonilist mestast toiduainete kogumist. Looduslike taimede toiduks korjamise tavasid on mõjutanud osalt traditsiooni hääbumine, aga ka metsade mahavõtt.
FILMISOOVITUS

Abista teadlasi
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: