Kliimamuutuste lahendamise eesmärgil on ulatuslikust puude istutamise kampaaniast näiteks Tšiilis saanud monokultuursete istanduste rajamine, mis kliimaprobleemi ei lahenda. Eestit niisugune probleem veel ei kimbuta, kinnitas Maaülikooli metsakasvatuse professor.

Tartu ülikooli koroonauuringud näitavad, et viirusesse nakatus rohkem inimesi kui ametlikud andmed näitasid, kuid viiruse üldine levik jäi siiski väikeseks.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides aitab kõrgharidust omandavate meeste osakaalu vähenemist selgitada eelarvamuste kadumine tüdrukute akadeemiliste võimete osas ja poiste kehv funktsionaalne lugemisoskus, viitab hiljuti ilmunud uuring.

Algas teadusuuring, kus püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Saksamaa Reini söepiirkonna kogemus viitab, et suured ideed kipuvad takerduma poliitaparaadi sügavustesse.

Järved ja jõed reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Kui järvede elurikkust kahjustab enim põllumajandusjääkidest tekkinud toitainete üleküllus, siis jõgede tervis oleneb paljudest teguritest korraga, selgub ka Eesti jõgesid ja järvi haaranud rahvusvahelisest uuringust.

Ravimihiid AstraZeneca asus tootma koroonaviiruse vaktsiini. Praeguseks on seda katsetatud juba enam kui 10 000 vabatahtliku peal. Ametlikku heakskiitu pole see siiski veel pälvinud, sest uuringud alles kestavad. Kuigi Irja Lutsari sõnul võiks valmistuda vakstiini tellimiseks, siis Andres Merits tema entusiasmi ei jaga.

Viimase majanduskriisi ajal tööturule sattunud Eesti noorte palk oli aastaid hiljem väiksem juhul, kui neil ei õnnestunud leida tööd pikema aja jooksul. Kuigi sügav ja lühiajaline majanduslangus ohustas eeskätt madalama haridustasemega noori, tuli neile appi Soome lähedus.

Kohalikel omavalitsustel tuleks leppida, et Eesti rahvaarv ei hakka ilmselt lähiaastatel kasvama ja aeg on teha sellele vastavalt ruumis ümberkorraldusi, leiab Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja ning Eesti inimarengu aruande kaasautor Novaatorile antud intervjuus.

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu kirjeldab vastuseks sotsiaalmeedias ja ajalehes Sirp kõlanud kriitikale uurimistoetuste jagamiseks kasutatavaid põhimõtteid.

Sidrunhappest saab valmistada läbipaistvat, jäika ja kuumuskindlat bioplasti, mis võiks leida rakendust nii ketšupipudelites kui ka kõrgtehnoloogilisemas tööstuses.