Edulood (kaardil)

Väike-Maarja aleviku avaliku ruumi väljaarendamine võimaldab arendada nii olemasolevat ettevõtluskeskkonda kui ka tuua piirkonda uusi investeeringuid. Keskväljakul asuvate parkimisalade ja kõnniteede võrgustiku väljaehitamine parandab liikluskorraldust piirkonnas ja tagab parema ligipääsu erinevatele ettevõtetele ja asutustele. Arendusprojekti teostamine suurendab oluliselt võimalusi uute kaubandus-, toitlustus- ja teenindussektoris tegutsevate ettevõtete lisandumiseks Väike-Maarja alevikku.

Keskus on töötanud alates 2014. aastast. Peamiselt on siin tegeletud madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamise ja taasasustamisega. Kõre elupaigad on muutunud ebasobivaks ja asurkonnad seetõttu väga väikesed, isoleeritud ning kergesti haavatavad. Selleks, et tagada asurkondades edukas sigimine, tuleb väikeste asurkondade säilimiseks osa kõre kudust kasvatada üles turvalisemates tingimustes (keskuses), tagades igal aastal isendite juurdekasvu. 2014. aastal kasvatati üles ja asustati loodusesse 4046 kõret ning 2015. aastal 4496 kõret. Vajalik on selle tegevuse jätkamine. Õlireostusega seotud tegevusi pole olnud veel vaja, kuid on olemas valmisolek selleks.

Mobilitas Pluss toetuste abil tugevdatakse Eesti teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning pakutakse võimalusi teadlasmobiilsuseks. Näiteks toetatakse heal tasemel teadlaste Eesti teadusasutustesse ja ettevõtetesse tööle toomist. Lisaks tõstetakse Eesti kui teadustegevuse sihtriigi nähtavust ja atraktiivsust. Selleks turundatakse eesti teadust „Research in Estonia“ algatuse läbi ning toetatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo tegevusi Brüsselis. Mobilitas Pluss pakub ka võimalusi erinevates Euroopa teadusalgatustes ja –võrgustikes osalemiseks

Tamula rand koos rannapromenaadiga on kahtlemata üks Lõuna-Eesti pärlitest. Tamula rand on väga mugav ning pakub tegevust erinevas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud, väli-fitness ala jpm.  Eriti mõnusaks teeb ranna muruoaas, kus saab suvel muretult päevitada – ei pea muretsema kuuma liiva kõrvetuse pärast ega pidevalt käterätti liivast puhastama, samuti on rannas olemas tasuta duši võtmise võimalus ja tualettruumid. Rannas on võimalik jalutada mööda 800-meetrilist rannapromenaadi, mis algab Hotell Tamulast ning l õppeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ning järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud Tamula rannabangalo, mis pakub mõnusat äraolemist ning head muusikat. Tamula ranna-ala puhul on tegemist tervikliku disainiga, julge, huvitava ja kohta arvestava kujunduslahendusega. Ranna-ala on omapärane ja selge identiteediga paik, mis tõstis Võru linna elanike elukvaliteeti ning külastatavust. Tamula rand on muutunud võrukate, sise- ja välisturistide meelispaigaks.
Ranna-ala avati 2009. aastal.
 

Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum. Tänapäevastele rahvusvahelistele nõudmistele ja tingimustele vastav teadustöö keskkond on atraktiivne nii noortele alles teadustööd alustavatele kui ka juba kogenud teadlastele. Füüsikumis paiknevad eelkõige laboratooriumid ja kabinetid teadlastele, aga ka auditooriumid ja praktikumiruumid füüsika, infotehnoloogia ja materjalitehnoloogia temaatikaga seotud teadustegevuse ja õppetöö läbiviimiseks.

Projekti toel restaureeriti Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asuv 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitati kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone.
Hoone sai väga kauni väljanägemise, kus vana ühtib uuega - hooned seoti üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.
Kool tegutseb alates 2015. aasta sügisest nn puhta gümnaasiumina.  2016. septembrist alustab õppetööd 251 õpilast.

Võru Gümnaasium valiti ühena viiest kandidaadist Aasta Ehitusprojekt lõppvooru ja tunnustati kui Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 nominenti.
Võru Gümnaasium nimetati Aasta Betoonehitis 2015 nominendiks
Muinsuskaitseameti 2015. a tunnustas  "Hästi restaureeritud mälestis"
 

Infosüsteemi abil loodi tehniline lahendus, mis võimaldab operatiivsemat ja tõhusamat hädaabiteadete menetlemist, säästab menetlemiseprotsessis aega, võimaldab senisest kiiremini abi saata ning seeläbi inimelusid päästa.

Ehitati uus, aga vanade ehitusvõtetega Saaremaa dolomiidist pärandkultuurikeskus koos käsitöökodadega, muuseumi ja konverentsisaaliga, mis on sisutatud ainulaadse käsitöömasinate ekspositsioonidega. Vanim 17. sajandist. Huvi uue pärandkultuurikeskuse vastu on olnud suur nii turismiedendajate kui ka reisikorraldajate hulgas. Rahva huvi käsitöö õppimise vastu on üllatavalt suur. Suurt rõõmu tuntakse lihtsate  oskuste omandamisest, mille tulemuseks on omavalmistatud ese. Nagu tuulikumäele kohane on keskuse keskseks kohaks Leivatuba koos leivaahju ja leivaküpsetamisega.  Keskus on sobiv puhkusekoht lastega peredele.

Taastuvate loodusvarade teaduskeskus sündis vajadusest koondada ühte kohta nn roheliste teadustega tegelevad Eesti Maaülikooli struktuuriüksused. Metsamaja laiendusena valminud taastuvate loodusvarade teaduskeskusesse kolisid Riia tänavalt botaanikud, zooloogid ja mükoloogid ning Eerikalt endise agronoomiateaduskonna koosseisu kuulunud struktuuriüksused. Uues teaduskeskuses on ka kaasaegsed hoiuruumid loodusteaduslikele kogudele – üle 600 ruutmeetri suurusel kogude pinnalt leiab seente ja taimehaiguste herbaariumid, entomoloogilised kogud, soon- ja sammaltaimede herbaariumi ning mullamuuseumi. Otsus luua taastuvate loodusvarade teaduskeskus just maaülikooli Metsamaja laiendusena andis täiendava võimaluse instituutide vaheliseks koostööks, samuti teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide ühiskasutuseks. Projekti täitmisega realiseerus Eesti Maaülikooli suur eesmärk  - tuua Tartus paiknevad struktuuriüksused ülikoolilinnakusse.

Projekti käigus arendati välja tipptasemel taristu nanomaterjalide valmistamiseks, uurimiseks ja rakendamiseks ning koondati see koos partnerite kõrgetasemelise uurimiskompetentsiga atraktiivseks multifunktsionaalseks nanomaterjalide alaseid teadus- ja arendusteenuseid pakkuvaks tõmbekeskuseks.

Arendustöötajate arenguprogrammi teravik oli suunatud kohaliku ja piirkondliku arendustegevuse võtmeküsimustele – ettevõtluse ja tööhõive edendamisele. Kolmel kahepäevasel koolitusmoodulil, mis viidi läbi Eestimaa erinevates paikades, ning õppereisil Soome Espoo innovatsioonikeskusesse otsiti vastuseid, kuidas avalik sektor saab kaasa aidata ettevõtluse arengule.

Projekt „Linnatänav Kultuurikatlas” on üks osa Kultuurikatla hoonest. Maapinnaga samale kõrgusele jääv Katlasaal ja Sisetänav (Kultuurikatelt läbiv ruum). Katlasaalis asuvad kaks muuseumi eksponaadiks renoveeritud aurukatelt.

Kultuurikatel valmis ja sai kasutusloa 15.12.2015.

Võrumaa populaarne loodusturismi sihtkoht Rõuge Ööbikuorg võtab külastajaid vastu värskendatud taristuga ning pakub alates 2016. aasta oktoobrist looduskauneid vaateid uuest Pesapuu-nimelisest vaatetornist. Pesapuu on 30 m kõrgune ja sellelt avaneb vaade Rõuge järvistule ning muistset linnamäge piiravale 15 m sügavusele Ööbikuorule. Arhitekt Karmo Tõra sulest pärinev, välimuselt kahe linnupesaga puud meenutav torn on tänu efektsele valgustusele pilkupüüdev ka öösiti. Eelmine Ööbikuoru külastuskeskuse vaatetorn lammutati, sest see oli muutunud varisemisohtlikuks. Värskenduskuuri läbinud Ööbikuoru külastuskompleksist leiavad külastajad mitmeid uusi, loodusesse hästi sobituvaid suunaviitasid ja infotahvleid, puhkekohti ning korrastatud rajalõigu. Heas korras matkarajad on olulised, sest see aitab kaasa kaitsealuste elupaikade ja liikide säilimisele ning ennetab oru nõlvade ärauhtumist.

Projekti eesmärk on tõsta paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus projektieelselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.

SPIN-programm pakub noortele arenguvõimalusi läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi. Tänu SPINile saab mitusada noort Tallinnas ja alates 2016. aasta septembrist Kohtla-Järvel igal nädalal osa tippklubide treenerite juhendatavatest jalgpallitrennidest ning spetsialistide läbi viidavatest töötubadest. SPINi erilisus seisneb laias koostöövõrgustikus - elluviimises osalevad nii riik kui kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, Heateo Sihtasutus ja koolid. Programmi ühiskondlikku mõju aitavad hinnata Tartu Ülikooli teadlased. Ühise pingutuse tulemusena on SPIN-programmist saanud oluline vahelüli ketis laps-kool-kodu. Senine tegutsemine on lisaks sportliku aktiivsuse arengule toonud kaasa rohkelt näiteid osalejate paranenud enesedistsipliinist, suhtlusoskusest ja kooliedukusest

Põlva kool on eriline just seetõttu, et tegemist on esimese liginullenergia koolimajaga Eestis. Kooli projekti rahastas Innove vahendusel 4 913 200 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond ning Eesti riik toetas 867 035 euroga. Projekti vedasid Haridus- ja Teadusministeerium koos RKASiga. Üle-euroopalise projektikonkursi RegioStars koknkursi finalist (2017).

Kompetentsikeskuse TSENTER eesmärk on aidata puidutöötlemise ja mööblitööstuse ettevõtetel muutuda konkurentsivõimelisemaks. Käesoleva projekti eesmärgiks on käivitada avatud innovatsiooni mudel, mis tähendab koostöös valminud rakendusuuringute tulemuste avalikustamist ning sisulise koostöö edendamist kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ning ettevõtete vahel viimaks ellu Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise strateegiat. Viimane tegevus aitab täita TSENTRI rolli regionaalse arengu edendajana.

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus on Baltikumi suurim omataoline teaduskeskus.

Riikliku Siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute (SIME) taristu eesmärk on Eestis terviseuuringute valdkonna teadustöö tõstmine senisest kõrgemale tasemele. Ollakse paindlikud oma klientidega, pakkudes neile täpseid ja personaalseid kliendikeskseid lahendusi. Olemas on kõrgelt kvalifitseeritud suurte kogemustega töötajad, kes suudavad leida lahenduse kõigile kliendi vajadustele. Töös rakendatakse ISO9001:2008 ja GLP (good laboratory practice) kvaliteedi juhtimissüsteeme.

Fotod: Tartu Ülikooli andmebaas

Projektide abil edendati oluliselt maaelu ühes piirkonnas, võeti kasutusele ca 400 hektarit looduskaitselist ja põllumajandusmaad.

Taotleja SA Tallinna Erateeninduskooli projekti „Tegus algus!“ rakendatakse Harju- ja Raplamaal ning selle eesmärk on noorte töötute konkurentsivõime suurendamine, et seeläbi soodustada nende tööle asumist ja tööturul püsimist. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Maaturism MTÜ-ga, Eesti Peakokkade Ühingu ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga, kes on projektis koostööpartneriteks.

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendusega kahekordistus muuseumikülastajate arv: 2009.aastal oli see ligi 19 000, 2010 ligines 32 000le. Erinevatel aastatel kõigub külastajate arv 34 – 38 000 inimese vahel.

Eesti Maanteemuuseumi laiendus  pälvis 2011. aastal EASi Turismiuuendaja auhinna, 2012.aastal valiti muuseum ajakirja Pere ja Kodu lugejate poolt Eesti kõige lastesõbralikumaks muuseumiks, välialade graafilise betooni seinad pälvisid 2010.aastal Aasta betoonehituse eriauhinna.

Fotod: Eesti Maantemuuseum

Narva kolledži uue õppehoone edulugu seisneb ilmselt tema üllatust pakkuvas välisilmes.

Samas on oluline meeles pidada, milleks uus õppehoone ehitati. Narva kolledži üliõpilased ja töötajaid vajasid kaasaegseid töötingimusi, et kolledž saaks jätkata oma põhitegevust. Soojad, ventileeritud, valgustatud õppe-ja tööruumid on elementaarsed, et pakkuda maailmatasemel kõrgharidust. Lisaks oli kolledžil vaja hoonet, mis oleks siiski kohandatud just Narva kolledži tegemiste toetamiseks. Uue õppehoone planeerimise käigus küll aimati, et kolledžist võib kujuneda midagi rohkemat kui ainult kõrghariduskeskus Ida-Virumaal, kuid tegelikult ei osatud oodata sellist tähelepanulainet, mis neid haaras peale uude õppehoonesse kolimist. Tänaseks on Narva kolledžist kindlasti lisaks hariduskeskusele saanud Narva linna kogukonnakeskus, usaldusväärne partner nii Eesti sees kui ka piiride taga.

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse näol on tegemist nii regioonispetsiifilise ettevõtluse arengumootori kui laiemalt valdkondliku innovatsioonikoldena toimiva avaliku võimu, ettevõtluse ja ülikoolide koostöökeskusega, mis tugineb 15 partnerist (kuni 2015. a.) koosnevale konsortsiumile. Kompetentsikeskuse missiooniks ja peamisteks tegevuseesmärkideks on:

•    üle-eestilise ravimuda, mudaravi, tervisedenduse ja taastusravi valdkondade kompetentside koondamine ja väärtustamine
•    valdkondlike arendusprojektide algatamine ja elluviimine
•    teadmistemahuka ettevõtluse ja valdkondliku innovatsiooni toetamine läbi toote- ja teenusearenduse.

Fotod: Silver Raidla ja Arvo Tarmula


 

• Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

• Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

• Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

• Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Ajakeskus Wittenstein on Baltikumis ainulaadne turismiobjekt, kus saab pooleteise tunniga interaktiivse ja humoorika ülevaate Eestimaa ajaloost. Ajamasin(lift) viib külastajad Paide ordulinnuse vahitornis läbi 9  Eestimaa ajastu. Ajakeskus pakub alternatiivi traditsioonilistele muuseumidele, et mitmekesistada ajaloo tutvustamist.

Ajakeskuses kohtuvad külastajad eri ajastute tegelastega, kuulavad eri ajastute laule, tantsivad tantse, maitsevad eri ajastute maitseid.

Ajakeskus on ühinenud Järvamaa Muuseumiga ja on tekkinud uus sünergia, mis võimaldab Eesti ajalugu tutvustada nii elamuslikult kui ka teaduslikult.Ajakeskus Wittensteini käive on tõusnud iga aastaga ligi 30 000 euro võrra.

Sõmerpalu motokeskus on külastajatele atraktiivne motosporti tutvustav ja elamusi pakkuv külastuskeskus.

Projekti üldiseks eesmärgiks oli tagada biotehnoloogia kui teadus- ja arendustegevuse ühe võtmevaldkonna jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime Eestis. Selle eesmärgi saavutamise teeb võimalikuks kaasaja teadussuundumuste ja ettevõtlussektori arengu vajadustele vastava Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse väljaarendamine Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli Riia ja Vanemuise tn. linnaku (campuse) baasil.

Endisest täiesti amortiseerunud  õpilaskodust on saanud  kvaliteetselt renoveeritud igati kaasaegne õpilaskodu, mille sisustus lubab viia läbi õppetöö välist tegevust ükskõik millisele sihtgrupile kvaliteetselt ja kaasaegselt.

Õpilaskodus on spetsiaalselt kohandatud ruumid keskmise vaimupuudega õpilaste elamise ja sotsiaalse toimetuleku treenimise jaoks,  mis on kooli jaoks väga tähtis.

Puurmani kultuuri- ja vabaajakeskuse renoveerimise tulemusena võetakse seni suures osas tühjalt seisnud hoone tervenisti kasutusele.

Korterelamu rekonstrueerimine

Tehvandi Spordikeskus kujunes aastatel 1999-2010 rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskuseks. Keskuses toimunud murdmaasuusatamise MK etapid tõid kohale kümned tuhanded pealtvaatajad nii Eestist kui välismaalt ja võistluste telepilt jõudis üle maailma kümnete miljonite televaatajateni. Kahjuks puudus keskuses aga kaasaja nõuetele vastav staadionikompleks ning projektiga valmis just puuduv maailmatasemel kompleks, mis lõi eeldused keskuses tänaseks toimunud rahvusvaheliste suurürituste toimumiseks: talialade juunioride maailmameistrivõistlused, MK etapp murdmaasuusatamises, Rally Estonia autoralli võistluskeskus, IBU karikaetapp ja juunioride Euroopa Meistrivõistlused laskesuusatamises, jne.

2010.a. lõpuks on Tehvandi Spordikeskuses välja arendatud multifunktsionaalne ja rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise nõuetele vastav aastaringse kasutusega staadionikompleks, mis on suuteline osutama kvaliteetset teenust vähemalt tuhandele külastajale ööpäevas.

Projekt oli tingitud säästlike, keskkonnasõbralikumate ja tänapäevastele euroopalikele nõuetele vastavate elektrirongide ostu vajadusest ning selle eesmärgiks oli tagada elektrirongidega reisijateveo jätkumine Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.

Soetati 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja kogu senise, oma eluea lõpule jõudnud veeremipargi. Sellega tagati nõudlusele ja Eesti riigi tellimusele vastav elektrirongiliikluse jätkumine. Projekti realiseerimisega loodi kvalitatiivselt uus tase reisijate teenindamiseks Elektriraudtee AS teeninduspiirkonnas ja seeläbi suurendati elektrirongidega reisijate arvu. Kuu ajaga vahetati välja kogu vana veeremipark ja 2013.a augustiks anti reisijate kasutusse uued, kaasaegsed ja kõikide mugavustega kiired ning vaiksed FLIRT-tüüpi elektrirongid

Rakett69 on väga edukas teaduse populariseerija koolilaste seas, saade on edukalt kaasanud õppureid nii üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse tasemetelt ning on omandanud üleriigilise väga laialdase tuntuse.

Rakvere linnus on külastajate ja turistide seas olulisimaks objektiks, mille kaudu Rakvere linna teatakse.

Rakvere linnus on hästisäilitatud ajalooline kaitserajatis, milles toimiv 16. sajandi elustikku kajastav teemapark pakub külastajatele terviklikku ajastukohast elamust. Rakvere linnuse missiooniks on kaitsta ja arendada linnust edasi ning luua keskkond, mis sarnaneks 16. sajandi oludele, pakkudes külastajatele teadmisi tüüpilise linnuse toimimisest.

Balti Filmi- ja Meediakoolist (BMF) on saanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, mis ühendab loomingulisi inimesi ja kõiki TLÜs õpetatavaid kauneid kunste. Uus NOVA nimeline hoone on selle uue instituudi süda. See on avatud keskus, mis integreerib edukalt erinevaid kultuurivaldkondi ja pakub erinevaid praktilisi võimalusi  projektide teostamiseks ning loomemajanduse edendamiseks.

Uus atraktiivne keskkond on loonud  palju uusi võimalusi ka rahvusvaheliseks koostööks.  BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem  kui 70 ülikooliga üle maailma.

Projekti tulemusena paranesid oluliselt nii töötajate töötingimused kui õpilaste õppimisvõimalused. Nimetatu aitas kaasa Eesti suurematest keskustest eemal asuva kooli konkurentsivõime suurenemisele. Tänu parematele õppimistingimustele paraneb nii kooli kui ka üldiselt kutsehariduse maine. Kõik eelnimetatu on otseseks eelduseks õpilaste ja seeläbi elanike arvu kasvule antud piirkonnas.

Projekti tulemusena vastab gümnaasiumi staadioni uuendatud infrastruktuur nii tehnilistele, keskkonna-, tervisekaitse- jm nõuetele, kui ka gümnaasiumi arenguvajadustele. Renoveeritud staadioni kasutavad gümnaasiumi, erakooli Intellekt õpilased, Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla elanikud ja spordiklubid.

Fotod: Vitali Borodin ja Tatjana Samsonova

Projekti tulemusena rekonstrueeriti Põltsamaa linnas asuv  ainuke Põltsamaa jõe vasak- ja paremkallast ühendav sõiduteega sild. Tööde käigus vahetati välja silla aluskonstruktsioonid, tehnosüsteemid ja sillapiirded. Uue katte said silla sõidu- ja kõnniteed ning sillalt mahasõiduteed

Eesti kultuuri- ja muuseumide maastik sai juurde tänapäevase ja atraktiivse Kaevandusmuuseumi, mis on ainulaadne kogu Läänemere regioonis. Kohapeale tekkis juurde uusi töökohti, külastajate arv kasvas ca 26 000-ni aastas. 2015. aastal oli Eesti Kaevandusmuuseum kõige enam külastatavam turismiobjekt Põhja-Eestis (va Tallinna linn). Kaevandusuuseumi näol on tegemist Ida-Viru turismi mootori ja magnetiga. Muuseumi külastajate hulgas kasvab välisturistide osakaal jõuliselt, TTÜ kaudu ollakse kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse,  tutvustused on ilmunud rahvusvahelistes turismi ajakirjades, ollakse Kultuuriministeeriumi Muuseumide Listis. Alates 2016. a juunist on Eesti Kaevandusmuuseum Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige, st ollakse globaalselt rahvusvahelises pildis