Vikipeedia

See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia.

Lehekülg www.wikipedia.org

Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

2018. aasta lõpu seisuga oli Vikipeedial 303 keeleversiooni ja artiklite koguarv läheneb 50 miljonile. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 5,9 miljoni artikli. Artiklite arvult järgnevad sebu, rootsi, saksa ja prantsuse Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on veidi üle 201 000 artikli.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikajalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.^[1]

Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb USA mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest, samas kui entsüklopeedia vabatahtlikke kaastöölisi oli maailmas ligi 80 000.^[1]

Keeleversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni
(seisuga 1. juuli 2019)
Keeleversioon	Artiklite arv
ingliskeelne Vikipeedia	5 878 338
sebukeelne Vikipeedia	5 352 025
rootsikeelne Vikipeedia	3 748 039
saksakeelne Vikipeedia	2 317 071
prantsuskeelne Vikipeedia	2 119 295
hollandikeelne Vikipeedia	1 970 557
venekeelne Vikipeedia	1 552 804
itaaliakeelne Vikipeedia	1 537 879
hispaaniakeelne Vikipeedia	1 529 539
poolakeelne Vikipeedia	1 343 258
varaikeelne Vikipeedia	1 263 614
vietnamikeelne Vikipeedia	1 220 357
jaapanikeelne Vikipeedia	1 157 322
hiinakeelne Vikipeedia	1 063 511
portugalikeelne Vikipeedia	1 008 779
ukrainakeelne Vikipeedia	916 712
araabiakeelne Vikipeedia	851 400
pärsiakeelne Vikipeedia	681 503
serbiakeelne Vikipeedia	621 319
katalaanikeelne Vikipeedia	616 007
norrakeelne Vikipeedia	510 693
indoneesiakeelne Vikipeedia	483 479
soomekeelne Vikipeedia	461 742
koreakeelne Vikipeedia	460 152
ungarikeelne Vikipeedia	453 508

2018. aasta suve seisuga eksisteeris Vikipeedia täpselt 300 keeleversioonis. Kaheteistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, üle 5 miljoni artikli)), rootsi- (2,5 mln), saksa- (1,9 mln), hollandi- (1,9 mln), sebu- (1,8 mln), prantsus- (1,7 mln), vene- (1,3 mln), varai- (1,3 mln), itaalia- (1,2 mln), hispaania- (1,2 mln), poola- (1,1 mln) ja vietnamikeelses Vikipeedias (1,1 mln). Üle 500 000 artikli oli veel neljas versioonis: jaapani-, portugali- ja hiina- ja ukrainakeelses Vikipeedias. Üle 100 000 artikli oli kokku 57 versioonis, sealhulgas eesti-, katalaani-, soome- ja norrakeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Bhutanis kõneldavas dzongkha keeles (154 artiklit).^[2]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, erandiks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 206 093 artiklit ja see on 2019. aasta suve seisuga artiklite arvult 43. Vikipeedia, paiknedes edetabelis horvaadi- ja leedukeelse Vikipeedia vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis 3. septembril 2019 oli 5509 artikliga suuruselt 175. Vikipeedia.^[2]

Ühes kuus külastab Vikipeediat ligi pool miljardit unikaalset külastajat. Erinevate keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta maikuu seisuga 73 000 aktiivset kasutajat.

Vaba sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nupedia, Vikipeedia eelkäija

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.^[3]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

Riist- ja tarkvara[muuda | muuda lähteteksti]

Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga

2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.

Puhverserverite asukohad:

Tarkvarana kasutatakse: