Laos

Laosan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund
ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ
(Sathalanalat Pasathipatai Pasason Lao)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	V'jent'jan
Eläjiden lugu (2014)	6 803 699 ristitud
Pind	236 800 km²
Kel'	laosan
Valdkundan pämez'	Tümmali Sainäson
Päministr	Thongsing Thammavong
Religii	buddizm
Valüt	laosan kip (LAK)
Internet-domen	.la (mödud Los Andželesha)
Telefonkod	+856
Aigvö	UTC+7

Laos (laos.: ປະເທດລາວ Pathet Lao vai Pathet Lau), oficialižikš Laosan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund (laos.: ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ Sathalanalat Pasathipatai Pasason Lao), om mererandatoi valdkund Azijan longibokas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om V'jent'jan.

Istorii

Toižen mail'man sodan aigan Japonii oli otnu Laosad.

Vl 1953 redukun 22. päiväl Laos tedoti ripmatomudes Francijaspäi, sil aigal valdkund oli konstitucižeks monarhijaks.

1950-nziden voziden lopus Rahvahanikoiden soda zavodihe.

Vl 1975 tal'vkun 2. päiväl Savang Vathana-kunigaz pučihe valdištmespäi. Nevondkundaline Ühtištuz abuti säta tazovaldkundad.

Vspäi 1991 nügüdläine Konstitucii om väges.

Geografijan andmused

Laosan topografine kart.

Laos om mavaldkundröunoiš Vjetnamanke päivnouzmas (röunan piduz — 2161 km), Kambodžanke suves (555 km), Tailandanke päivlaskmas (1845 km), Mjanmaranke lodehes (238 km) da Kitainke (sen Junnan'-agjanke) pohjoižes (475 km). Ühthine röunoiden piduz om 5274 km. Laos om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bia-mägi (2817 m). Kaikiš pidemb jogi om Mekong äjiden ližajogidenke.

Klimat om subekvatorialine mussonine.

Londuseližed pävarad oma kuld, vas'k, kalližarvoižed kived; toižed varad oma mec, sauvondgips, gidroenergii.

Politine sistem

Prezidentan pert'kulu V'jent'janas.

Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund ühten partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlament valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb päministrad radnikusele. Laosan rahvahaližen revolücižen partijan (LRRP:n) Politbüro da Keskuzkomitet märitas ohjastusen politikad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (laos.: Sapha Heng Ksat) 132 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Nece Suim om üks'jäine käskusenandai tobmuz valdkundas, vahvištab kaik käskusid.

Vl 2011 sulakun 30. päiväl järgenduseližed valičendad oliba Laosan parlamentha. Nügüdläine Laosan prezident om Tümmali Sainäson, päministr om Thongsing Thammavong.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Laosan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 16 agjaha (provincijha, laos.: khveng) da 1 pälidnan prefekturha (V'jent'jan). Agjad alajagase 140 ümbrikho (laos.: muang).

Eläjad

Laosas elädas laosalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Pakse, Keison Fomvihan (Savannakhet enččikš), Luangphabang. Vl 2014 37% ristituid eliba lidnoiš.

Rahvahanižanduz

Jogid kävutadas pätransportsonikš.

Laosan päeksport om vas'k (28%), kuld (19%), pumaterialad (14%), erazvuiččed sobad (läz 12%), elektruz (7%), söndtavarad (6%: kofe, kukuruz, ris); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi, sauvondgips, kivihil'.

Irdkosketused

• Laosan parlamentan oficialine sait. (laos.) (angl.)
• Laosan turizman ohjastusen sait. (angl.) (kor.)
• Laosan Statistikan Radnikoičend. (laos.) (angl.)