Rahvusraamatukogu naiskoor
25 tegevusaasta pildikokkuvõte
Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor tegutseb alates 1991. aastast, liikmeid on 41. Lauljad on Rahvusraamatukogu töötajad ja lugejad. Dirigendid on Anneli Surva ja Oliver Povel-Puusepp. Kooril on vilgas kontserttegevus. Rahvusraamatukogu naiskoor esindab Eesti koorielus Eesti Rahvusraamatukogu. Esinetakse Rahvusraamatukogus pidulikel sündmustel (Eesti Vabariigi aastapäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, jõuluajal) ja raamatukogundusüritustel. Kontserte antud üle Eesti ja käidud välisreisidel. Repertuaari kujundamisel on esiplaanil eesti heliloojate koorilooming, sealhulgas RRi koorile kirjutatud laulud. Rahvusraamatukogu naiskoor on Eesti Naislaulu Seltsi liige.
Aastas on keskmiselt 15-20 kontserti ja muud esinemist.
Kooriproovid toimuvad kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval kell 17.15-19.15 Rahvusraamatukogus.
2007. aastal ilmus Rahvusraamatukogu naiskoori DVD “Ühtelaulmine”, 2016. a. CD "Eluring".
Kontakt:
Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2, 15189 Tallinn
Kaie Pöial +372 5557 3850, kaiepoial at gmail dot com
www.rahvusraamatukogu.ee/naiskoor
Facebook, Choralnet
Tagasivaade koori tegevusele
Esimest korda tuli 16 lauljaga naiskoor kokku 21. mail 1991. aastal, kui Rahvusraamatukogu nimi oli Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riiklik Raamatukogu ning asukoht Toompea. Asutamismõte tuli Viktoria Jagomägilt, toetajaks raamatukogu toonane peadirektor Ivi Eenmaa. Viktoria Jagomägi oli koori peadirigent 2009. aasta suveni. Aastail 1991-1995 olid dirigendid ka Anu Tali ja Kadri Tali, 2009-2014 Kristi Jagodin ning 2014-2015 Mikk Dede. Esimene esinemine oli jõulukontsert raamatukogu töötajatele. Sellest peale on koor esinenud kõikidel raamatukogu pidulikel sündmustel.
Kooril on aktiivne kontserttegevus. Esinetud on Eesti tuntud kontserdipaikades, samuti raamatukogudes, koolides ja mujal. Eesti koorilaulu on tutvustatud ka naaberriikides ja kaugemal Euroopas ning nende riikide rahvusraamatukogudes.
Koor on andnud palju kirikukontserte rohkem kui 40 pühakojas. Meeldejäävad kontserdid on olnud Tallinna Raekojas, Estonia Talveaias, Mustpeade Majas, Estonia kontserdisaalis.
Naiskoor on osa võtnud Eesti Naislaulu Seltsi laulupäevadest ja muudest kontsertidest. Üldlaulupidudes osaletakse alates 1994. aastast. Koor käis Soome-Eesti laulupidudel (Tallinnas 2000 ja Poris 2007) ning ESTO’96 laulupeol Tallinnas.
21. mail 2012. aastal, oma 21. sünnipäeval, pani naiskoor Tuvi parki kasvama punase hobukastani.
Idee istutada naiskoorile oma laulupuu andis koori asutaja ja audirigendilt Viktoria Jagomägi.
Puukest hoiavad (vasakult) Anneli Surva, Krõõt Liivak, Viktoria Jagomägi, Kristi Jagodin ja Janne Andresoo.
Vastistutatud laulupuu auks kõlas laul.
Välisesinemised
Seljataga on neliteist välisreisi:
- 1993 Kontsert Soome raamatukogupäevadel Lahtis.
- 1995 Esinemine Venemaa Rahvusraamatukogu 200. aastapäeval Peterburis.
- 1998 Kontsert Läti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Riias.
- 2000 Kontserdid Tšehhi Rahvusraamatukogus Prahas ja Viinis Schönbrunni lossi aias, esinemised Austria Rahvusraamatukogus jm.
- 2001 Esinemised Londonis British Library’s koos British Library segakooriga, Canterbury katedraalis, Stratford-upon-Avonis W. Shakespeare’i mälestussamba juures jm.
- 2002 Kontsert Riias Väikegildi majas koos meeskooriga „Frachori“.
- 2002 Kontserdireis läbi Soome ja Lapimaa (Rauma, Seinäjoki, Rovaniemi, Sodankylä, Ivalo, Utsjoki, Pyhätunturi, Ristiina – kokku 11 kontserti).
- 2003 Kontserdid Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogu uues hoones, Peterburi Jaani kirikus ja Peterhofi lossi pargis.
- 2005 Kontsert Euroopa Majas Pariisis, esinemine Prantsusmaa Rahvusraamatukogus.
- 2006 Osalemine Alta Pusteria rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias.
- 2007 Osalemine Soome-Eesti laulupeol Poris.
- 2008 Kontserdireis Ahvenamaale Mariehamn, Önningeby, Finström, Saltvik.
- 2010 Koos Rahvusraamatukogu esindusega New Yorgis 40. Eesti kultuuripäevadel. Kontsert Eesti Majas, üles astuti ka New Yorgi Eesti konsulaadis.
- 2012 Kontserdireis Göteborgi kultuurifestivalile: kontsert Göteborgi ülikooli muusika- ja draamaakadeemias, kontsert Göteborgi Christine kirikus koos Göteborgi Eesti Segakooriga.
- 2013 Kuramaa ringreis Lätis. Esinemine liivlaste päeval Mazirbe külas.
- 2013 Peterburi. Kontsert Peterburi Jaani kirikus.
- 2014 Brüssel. Külaskäik Euroopa Parlamenti.
- 2015 Milano. Kontserdid Certosa kloostri kiriku õues Milanos ja maailmanäitusel EXPO Eesti paviljonis
Palju huvitavaid reise on olnud ka Eestis, meeldejäävaimad mitmepäevased väljasõidud eri paikkondade raamatukogudesse Ida-Virumaal, Võru- ja Valgamaal, Saaremaal jm.
Sõpruskoorid
Aastate vältel on tekkinud arvukaid sõprussuhteid teiste kooridega, kellega korraldame ühisesinemisi ja kontserte. Sõpruskoorideks on naiskoor “Ilo”, kellega meil on ühine dirigent Anneli Surva, Viljandi meeskoor “Sakala”, Saaremaa Ühendatud Meeskoor, Märjamaa naiskoor “Paula”. Ühiskontserte on antud ka koos Inseneride Meeskooriga, Eesti Õpetajate Meeskooriga ja meeskooriga “Runo”. Oleme võõrustanud väliskoore Soomest, Norrast, Taanist jm.
Rahvusraamatukogu naiskoorile kirjutatud laulud
- “Rahvusraamatukogu regilaul”, viis Koeru kihelkonnast, välja kirjutanud Veljo Tormis, sõnad Ülo Tedre. Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale.
- Piret Rips “Minu päralt sinitaevas” (sõnad Anna Haava). Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale.
- Helika Gustavson “Sub cruce soteris nostri”, “Ja tühjale kaljule tärkab” (sõnad Avo Üprus), “Psalm 92”.
- Tiina Kiilaspea “Õnn” (sõnad Meinhard Laks), “Koda kaljul” (sõnad Karl Torro) ja “Liig palju taevast” (sõnad Leelo Tungal).
- Aare Kruusimäe „Eluring” (sõnad Marie Under, Anna Haava, Mart Raud, Paul-Eerik Rummo, Doris Kareva ).
- Andres Lemba "Kõik muutub lauluks" (sõnad Henrik Visnapuu).
Koorile tehtud seaded
- Veljo Tormis – “Viis eesti rahvatantsu naiskoorile”. Liikumise seadnud ja kirjeldanud Kristjan Torop, tekst rahvaluulest.
- Veljo Tormis – Robert Theodor Hanseni “Emasüda” (sõnad Lydia Koidula).
- Jaan Vaidla – Martin Körberi “Mo armas isa kohakene” (sõnad Martin Körber).
- Mart Siimer – naiskooriseade oma segakoorilaulule “Kuidas ma teaksin” (sõnad Mart Siimer).
- Aarne Männik – W. A. Mozarti “Päikesele”.
- Tapio Saarikko – šoti rahvaviis “Küünlavalguse valss“ (eestikeelne tekst Heldur Karmo).