Säkat uz' lehtpol':
|
|
Hüvä kirjutuz
|
Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.
Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba…
|
|
Attacus taprobanis-kojegen-lipkaižen ižač Pavlinansil'maižed (Saturniidae)-sugukundaspäi Keral-štatas, Indijan suven i Šrilankan endemik
|
Kacuhtada
|
Tedad-ik sinä, miše...
|
- Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke?
|
Necen Vikipedijan polhe
|
Nece om Vikipedii vepsän kelel
Vepsän kelel pagištas Venämas - Karjalan Tazovaldkundas, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil om ühthine literaturform da ičeze literatur. Vepsän kel't opetas Piteriš - Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal - da Petroskoiš - Petroskoin valdkundaližes universitetas. Kel't opetas mugažo školoiš Karjalas, Leningradan da Vologdan agjoiš.
Informacii toižil kelil... / In other languages...
|
|
|
|
Sündnuded
Völ: Kategorii:Sündnuded uhokus
Kolnuded
- 2. uhoku (1907) — Dmitrii Mendelejev, venämalaine himik, avaiži Himižiden elementoiden periodišt tablut.
- 9. uhoku (1881) — Födor Dostojevskii, venämalaine prozan kirjutai, literaturižiden sädusiden kändai da filosof-meletai.
- 14. uhoku (1779) — Džeims Kuk, britanijalaine edelmatkai, tedoidai, merimatkadai, merimez' (kapitan).
- 26. uhoku (1963) — Lauri Kettunen, suomalaine kelentedomez', Tartun da Hel'sinkin universitetoiden professor, vepsän i toižiden Baltijan meren suomalaižiden keliden tedoidai.
Völ: Kategorii:Kolnuded uhokus
|
Kacuhtada
|
Kategorijad
|
|
|
Haus-Rucker-Co sädi ramstrukturan (saks.: Rahmenbau vai Landschaft im Dia «peizaž slaidal») nügüd'aigaižen čomamahton documenta 6-ozutelendan palaks. Se mäni Kassel'-lidnas (Gessen, Saksanma) vl 1977, oleskeleb kerdan vides vodes tähäsai
|
Kacuhtada
|
|