Infrapuna spektroskoopia on käibel juba ligi kaheksakümmend aastat. Selle aja jooksul on kardinaalselt muutunud mõõtmiseks kasutatav aparatuur ja tundmatuseni laienenud meetodi rakenduste valdkond. Infrapuna spektroskoopia on meetod, mis võimaldab uurida aineid nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus, iseloomustades uuritava objekti keemilist struktuuri ja segude korral ka erinevate komponentide sisaldust. Keemiliste protsesside korral on võimalik jälgida segu keemilise koostise muutusi ajas. Oluline on, et infrapuna spektroskoopia puhul on soovi korral võimalik analüüsida objekte ilma neid eelnevalt töötlemata. Ettekandes tutvustatakse lühidalt infrapuna spektroskoopia aparatuuri arenguid ja detailsemalt spektrite mõõtmismeetodeid ning seadmeid, töötlemist ja interpreteerimist.

Landsat-8 OLI and Sentinel-2 MSI images from years 2015 and 2016, 1:10,000 digital soil map and a large number of reference samples was used with a random forest machine learning implementation in GRASS GIS to construct tree species map for the entire territory of Estonia (42,755 km2). Class probabilities for seven main tree species, an extra class for other species and probability of the forest cover not confirming forest definition was imputed for each pixel. Validation of dominant species distribution by area sowed very strong correlation at county level both in state forests (R2=0.98) and in private forests (R2=0.93). Validation of tree species composition using harvester measurement data from 2,045 regeneration felling areas showed also very strong correlation (R2=0.75) with the measured values of the share of coniferous trees. There was some tendency to overestimate the share of more common species and underestimation was found for the species with smaller share. The accuracy for the share of deciduous species that were present in smaller number of reference observations, was substantially smaller. Validation of the results by using data from 659 large sample plots from the database of the Estonian Network of Forest Research and 3,002 small sample plots from the National Forest Inventory (NFI) data base confirmed the findings based on of harvester data. The NFI data revealed also a decrease of estimation error with the increase of forest age. Overall, the constructed map provides valuable data about tree species composition for the forests where no up to date inventory data are available or for the projects that require continuous cover of tree species data of known quality over the entire Estonia.

Mehitamata automaatjaamade võrgustikud nagu AERONET-OC ja RADCALNET on osutunud kõige efektiivsemaks vahendiks Copernicuse optiliste missioonide jaoks valideerimisandmete saamiseks. Ühe mõõtejaama andmete kasutamine paljude optiliste missioonide jaoks (S2, S3, PROBA-V, MODIS, VIIRS, L8, Pléiades, ENMAP, PRISMA, SABIAMAR jne) võimaldab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Olemasolevad AERONET-OC ja RADCALNET võrgustikud kasutavad multispektraalseid radiomeetreid, mis on kulukad soetada ning vajavad kõigi satelliitsensorite kõigi spektraalkanalite katmiseks modelleerimist koos sellega kaasneva määramatuse komponendiga. Viimase aja optoelektroonika valdkonna arengud võimaldavad kasutusele võtta soodsaid miniatuurseid hüperspektraalseid radiomeetreid. Valvekaamerate tööstusest leiab sobilikke pööratavaid aluseid seadmete objektile suunamiseks. Valgusdioodide baasil saab luua stabiilse valgusallika radiomeetrite kalibratsiooni automaatseks kontrollimiseks. Andmeside ja valvekaamerad seadmete jälgimiseks on muutunud odavamaks ja seega vähenevad automaatjaamade opereerimisega seotud jooksvad kulutused ning samal ajal paraneb jaama töökindlus. Projekti HYPERNETS eesmärk on arendada uus madalama hinnaga hüperspektraalne radiomeeter koos suunamismehhanismi ja suhtelise kalibratsiooniallikaga automaatseks vee ja maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks. Radiomeetrit testitakse proovivõrgustikus, mis katab väga erinevaid vee ja maapinna tüüpe ning töötingimusi. Kõigi optiliste kaugseiresatelliitide jaoks pakutakse automaatselt kvaliteedikontrolli läbinud andmed koos määramatuse hinnanguga. Tehakse ettevalmistusi seadme kommertsialiseerimiseks ja kalibreerimisteenuse pakkumiseks ning võrgustiku laiendamiseks vähemalt järgneva 10 aasta jooksul, et pakkuda selle aja jooksul aluspinna peegeldusteguri valideerimisandmeid kõigile optilises spektripiirkonnas töötavatele kaugseiresatelliitidele.