Loomulikult, 1200-aastase ajalooga linnas oli elu juba enne tööstuse teket. Ja Schweinfurt hoiab seda vastuolu tänapäevani elus: moodne arhitektuur on siin kõrvuti möödunud sajandite ehitistega, kodanikuuhkus käib käsikäes tööliskultuuriga, endine vaba riigilinn võtab sihiks avangardi. Linnas puhub värske tuul, siin ollakse uhked kõige saavutatu ja kuvandimuutuse üle, kuid ka selle üle, et oma juuri pole maha salatud.

Eilsest tänasesse: raekoda ja Georg Schäferi muuseum

Kõnekas tunnistus tööstuseelsest ajast on turuplatsil asuv raekoda, linna tähtsaim ja kauneim ajalooline ehitis, mis on rajatud aastail 1570-1572. On peaaegu ime, et see on sajandite katastroofid ja sõjad puutumatult üle elanud – koguni Teise maailmasõja, mille käigus Schweinfurt ränki kahjusid kannatas. Raekoja eesruumis – kuidas võiks Schweinfurtis teisiti olla – on üleval kunstinäitused. Georg Schäferile on aga pühendatud terve muuseum: see tutvustab Saksa maalikunsti olulisimat erakogu, mille raskuspunktid ulatuvad rokokoost üle klassitsismi ja romantismi impressionismini välja. Schäferi kollektsiooni kuulub Spitzwegi teoste kogu, mis koosneb 160 maalist ja 110 joonistusest, ja lisaks Caspar David Friedrichi, Ferdinand Georg Waldmülleri, Albrecht Adami, Fritz von Uhde, Wilhelm Leibli, Adolph Menzeli, Franz von Lenbachi ja Hans Thoma teoseid, kuni Lovis Corinthi, Max Liebermanni, Max Slevogti ja Max Beckmannini välja. Juba hoone ise kuulub tänapäeva tähtsaimate muuseumihoonete hulka; nagu üks kriitik ütles, on see „Aardekirst,“ mida iseloomustavad „vägevad sisselõiked, nurkad ja kandid, rambid ja astmed".

Kunst ujulas ja ajalugu Vanas gümnaasiumis

Teine näide eriskummalisest muuseumiarhitektuurist on Schweinfurti kunstihoone, endine ujula, mille tööstur Ernst Sachs linnale kinkis: uusasjalik arhitektuur ja tohutu suur mahutavus teevad sellest ideaalse kunstisaali. Veel üks maja, Otto Schäferi muuseum, mahutab umbes tuhandet illustreeritud trükist, sealhulgas tähelepanuväärset kollektsiooni Düreri graafikast ja lisaks Saksa kirjanduse esmatrükke reformatsioonist kuni realismini. Seevastu Vana gümnaasiumi muuseumis saab selgeks, kust Schweinfurt tuleb: siin on rõhk varajasel ajalool alates 8. sajandist, riigilinna ajastul, kodanikukultuuril, tsunftielul ja industrialiseerimisperioodil. Seda rõõmustavam on, et tänapäeval jätkub Schweinfurtis mõlemat: nii tööstust kui ka kunsti.