1922
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | ► | ►►
1922. aasta (MCMXXII) oli 20. sajandi 22. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 13. jaanuar – gripiepideemia nõudis 804 inimelu Suurbritannias.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 3. aprill – Jossif Stalin valiti VK(b)P peasekretäriks.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. juuli – hilisem Tarzani osatäitja Johnny Weissmüller ujus esimese inimesena 100 meetrit alla ühe minuti, saavutades tulemuseks 58,6 sekundit.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 28. august – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutilise kinnisvarareklaami.
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 18. oktoober – Inglismaal loodi BBC (British Broadcasting Company).
- 25. oktoober – fašistid marssisid Rooma ja Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini peaministriks.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 4. november – Howard Carter avastas Egiptuses Luxori lähistel Kuningate orus Tutanhamoni haua.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. detsember – ametlikult moodustati NSV Liit.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 8. jaanuar – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson[1].
- 20. jaanuar – aktsiaseltsis Dvigatel alustati lennukite tootmist[2].
- 29. jaanuar – Eesti meistriks kiiruisutamises tuli esimest korda Aleksander Mitt, sest favoriit Christfried Burmeister võistles samal ajal Riias, võites rahvusvahelise karika[1].
- 11. märts – Stockholmis lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestit esindas kaks maadlejat, kellest [[Eduard Pütsepp sai hõbemedali; see oli ühtlasi Eesti esimene medal maailmameistrivõistlustelt pärast riigi iseseisvumist[1].
- 14. märts – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (EKKKÜ)[2].
- 26. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused raskejõustikus; osales 82 sportlast[1].
- 1. aprill – Tartus avati lastekliinik, mis oli ühtlasi Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus[2].
- 1. aprill – Tallinnas toimus esimene suurem korvpallimatš, kus Tallinna NMKÜ võitis Tartu NMKÜd 13:0[1].
- 21. veebruar – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
- 12. aprill – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija[1].
- 21. aprill – Tallinnas toimus noorseppade (Noorseppade ühing) esimene üleriiklik kongress.
- 29. aprill – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallap ja Harald Tammer.
- 29. aprill – Tallinnas võeti Vabadusplatsil maha Peeter I ausammas[2].
- 30. aprill – Tallinnas Estonia teatrisaalis lõppesid kaks päeva väldanud tõstmise maailmameistrivõistlused[1].
- 14. mai – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus[1].
- 27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg – Tartu maantee.
- 10. juuni – Tallinnas avati 19. juunini kestnud kaubandus-tööstusnäitus[2].
- 21. juuni – pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse.
- 10. juuli – asutati Eesti Tenniseliit[1].
- 28. august – ilmus Eesti esimese kõmulehe (Esmaspäev) esimene number[2].
- 12. september – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla.
- 13. september – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas.
- 24. september – Eesti pidas maha esimese jalgpallimatši Lätiga; mäng lõppes 1:1[2].
- 29. september – algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine.
- 8. oktoober – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit[2].
- 22. oktoober – Tondi sõjakooli laskeplatsil toimusid Eesti esimesed laskevõistlused[1].
- 30. november – pärast pikemaid vaidlusi andsid soomlased eestlastele jäämurdja "Väinämöinen" (hilisema nimega "Suur Tõll")[2].
- 7. detsember – Riigikogu võttis vastu avalikkude keskkoolide seaduse[2]. Seaduse järgi järgnes 6-klassilisele algkoolile 5-klassiline gümnaasium[2]. Gümnaasium oli ühtluskooli teine aste ning gümnaasiumis õppimine oli vabatahtlik ja tasuline[2].
- 7. detsember – Riigikogu võttis vastu puhkepäevade seaduse[2].
- 13. detstember – registreeriti Eesti Spordi Keskliit[2].
- 14. detsember – registreeriti Noorte Naiste Kristlik Ühing.
- 26. detsember – Estonia teatrimajas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused males[1].
- 28. detsember – esimene üldine rahvaloendus Eesti Vabariigis[2].
- Detsembris andis Noor-Eesti kirjastus välja Gustav Suitsu luulekogu "Kõik on kokku unenägu"[2].
- Selle aasta kirjandusmaastiku oluline sündmus on ka Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" ilmumine[2].
- Sellel aastal avati esimesed regulaarsed bussiliinid[2]. Linnaliinid avati Tallinnas, Tartus ja Viljandis[2]. Maaliinidest käivitus nt Märjamaa-Ristipere ja Tartu-Võru liin[2].
- Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
- Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1922.
Pikemalt artiklis - 16. veebruar – Lilli Promet, eesti kirjanik
- 18. veebruar – Juhan Smuul, eesti kirjanik
- 11. aprill – Arved Viirlaid, eesti kirjanik
- 21. aprill – Iser Kuperman, juudi päritolu kabetaja
- 24. aprill – Johannes Taul, eesti rahvamuusik
- 11. juuni – Erving Goffman, Kanadas sündinud juudi päritolu sotsioloog
- 14. juuli – Käbi Laretei, eesti päritolu rootsi pianist
- 23. august – Hugo Männik, eesti botaanik
- 4. september – Per Olof Sundman, rootsi kirjanik ja poliitik
- 19. september – Emil Zátopek, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
- 19. september – Dana Zátopková, Tšehhi odaviskaja
- 29. september – Esther Brand, Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja
- 5. oktoober – José Froilán González, Argentina autovõidusõitja
- 11. november – Kurt Vonnegut, ameerika kirjanik
- 14. november – Boutros Boutros-Ghali, egiptuse poliitik ja ÜRO peasekretär
- 15. november – Francesco Rosi, itaalia filmilavastaja
- 21. november – Maria Casarès, Prantsuse näitleja
- 24. detsember – Ava Gardner, USA näitleja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1922.
- 5. jaanuar – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"
- 22. jaanuar – Benedictus XV, Rooma paavst
- 3. mai – Viktor Kingissepp, eesti poliitik
- 5. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
- 18. november – Marcel Proust, prantsuse kirjanik
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Niels Henrik David Bohr
- keemia – Francis William Aston
- meditsiin – Archibald Vivian Hill, Otto Fritz Meyerhof
- kirjandus – Jacinto Benavente
- rahu – Fridtjof Nansen
