5. mai

5. mai on Gregoriuse kalendri 125. (liigaastal 126.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. aprill (1901–2099).

Sisukord

1823 – Liivimaal vabastati pooled taluperemehed^[1].
1858 – kehtima hakkas Eestimaa kubermangu 1856. aasta talurahvaseadus^[1].
1868 – kehtima hakkas teorendilepingute sõlmimise keeld^[1].
1924 – Karl Friedrich Akel valiti Eesti Olümpia Komitee (asutati detsember 1923) esimeseks esimeheks^[2].
1934 – Tallinnas vahistati 24 vapslikku meeleavaldajat^[3].
1935 – Riigivanem Konstantin Päts sõitis Poolasse ravile.
1936 – Tallinna-Harju prefektuuri politseijaoskonnad varustati pisargaasipüstolitega.
1938 – Ivan Bunin saabus Tartusse.
2011 – Harju Maakohus mõistis Eesti Euroopa Liikumise endise juhataja Anna-Maria Galojani süüdi omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Kohus mõistis Galojanile liitkaristuse, ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest kohesele kandmisele kuulus viis kuud, ülejäänud aga oli tingimisi nelja-aastase katseajaga. Tsiviilhagi tema vastu rahuldati 47 956 euro ulatuses.^[4]

1764 – Peterburis asutati Venemaa keisrinna Katariina II poolt Aadlineiude kasvatusselts («Воспитательное общество благородных девиц»), (Smolnõi instituut)
1835 – Belgias Brüsseli ja Mecheleni vahel avati Mandri-Euroopa esimene raudteeliin.
1862 – Prantsusmaa interventsioon Mehhikos: Keiser Napoleon III poolt saadetud Prantsuse armeekorpus sai Puebla lahingus Mehhiko vägedelt lüüa.
1885 – USA ärimees George Eastman sai patendi rullfilmile.
1912 – Stockholmis avati 1912. aasta suveolümpiamängud.^[5]
1918 – Viiburi vallutamisega Soome valgete poolt lõppes Soome kodusõda. Soome punaväelased põgenesid Petrogradi.
1921 – Prantsuse moelooja Coco Chanel esitles viienda kuu viiendal päeval parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas.
1933 – Norra valdused Ida-Gröönimaal kuulutati Haagi Alalise Rahvusvahelise Kohtu poolt õigusvastaseks. Norra tunnustas otsust ning Gröönimaa jäi tervenisti Taani võimu alla.
1945 – Teine maailmasõda: puhkes Praha ülestõus.^[6]
1945 – Nõukogude sõjaväelased leidsid Berliinis Riigikantselei aias mürsulehtri põhjast Adolf Hitleri ja Eva Brauni põlenud surnukehad.^[7]
1945 – Šveits katkestas diplomaatilised suhted Saksamaaga.^[8]
1961 - USA-s startis Mercury programmi esimene mehitatud missioon, mille käigus sai Alan Shepard esimeseks ameeriklaseks ja kolmandaks inimeseks kosmoses.
1989 – Läti NSVs seadustati läti keel riigikeelena.^[9]

Pikemalt artiklis Sündinud 5. mail.

1813 – Søren Kierkegaard, taani filosoof
1818 – Karl Marx, saksa filosoof, sotsioloog, majandusteadlane ja revolutsionäär
1846 – Henryk Sienkiewicz, poola kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1905
1863 – Ole Olsen, Taani filmimees, Nordisk Filmi asutaja
1866 – Ants Laikmaa, eesti maalikunstnik
1877 – Georgi Sedov, Venemaa mereväelane ja polaaruurija
1948 – Peeter Novod, eesti luuletaja, kirjanik ja endine ajakirjanik
1966 – Ljubov Jegorova, vene murdmaasuusataja

Pikemalt artiklis Surnud 5. mail.

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Nurjunud "üldstreik" ja meeleavaldus. Vaba Maa, 8. mai 1934, nr. 106, lk. 1.
↑ Paavo Kangur. Hakkaja tüdruk : Anna-Maria Galojani tõus ja langus. Tallinn, 2012, lk. 171
↑ Stockholm 1912 corporate.olympics.com.au
↑ The Prague Uprising Globe at War
↑ Antony Beevor. Berliin 1945. Tallinn, 2003, lk. 460
↑ Was war am 05. Mai 1945 chroniknet.de
↑ Uldis Germanis. Läti rahva elurada. Tartu, 1995, lk. 300

0v · a · r0Kuud ja päevad kalendriaastas