Narva

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata Narva (täpsustus).
Narva
Narva vapp
Narva vapp
Flag of et-Narva.svg
Narva lipp
Pindala: 84,54 km²
Elanikke: 57 130 (2017)[1]
EHAK-i kood: 0511
Koordinaadid: 59° 23′ N, 28° 12′ Ekoordinaadid: 59° 23′ N, 28° 12′ E
Narva (Eesti)
Narva
Koduleht: http://www.narva.ee

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.

Narva linna asend

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Friedrich von Sabler pakkus 1910. aastal välja, et Narva nimi tuleb germaani sõnast, mis 12. sajandi ülemsaksa keeles esines kujul narva ja tähendas kitsast kohta. Lauri Kettuneni arvates pole germaani algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka Sise-Soomes, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettuneni arvates on tõenäolisem, et Narva nimi on seotud vepsa sõnaga narva, narvane < narvainen, tähendusega "künnis, künnispakk", mis jõe puhul võiks tähendada koske.[2] Samasugust Narva nime etümoloogiat toetab ka Paul Alvre.[3] Marje Joalaiu hinnangul aga lõunavepsa keelest sellist sõna teada ei ole ja Kettuneni väide põhineb mingil eksitusel.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva ajalugu.
Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus
Narva lahingu plaan
Sõjajärgne Peetriplats
Narva kosk ja Kreenholmi Manufaktuur 1866. aastal

Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.

Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).

Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581 vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.

1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.

1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda.

Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.

1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compiègne'i vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti bolševikud.

Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster[5].

Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel (märtsipommitamine Narvas). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.

Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa keskasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool.

Narva linna pindala on 68,95 km²[6], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindala on vastavalt 5,08 km²[7] ja 0,58 km².

Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik.

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Narva linnaosad

1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1917 (k.a) Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva rahvastik.

01.01. 2017. aasta seisuga elas Narvas 57130 inimest. Eestlasi oli neist 2 150 ehk 4 %.[8] Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 83 % linna elanikest. Ukrainlasi 1 417 (2 %), valgevenelasi 1 161 (2%), soomlasi 394 (0,6%) ja tatarlasi 298 (0,5%).[9]

15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

Narva elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1881 1897 1913[10] 1922 1934 1970[11] 1979[12] 1989[13] 2000[14] 2011[15]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10 195 100 16 599 100 21 038 100 27 022 100 23 515 100 57 863 100 72 800 100 81 221 100 68 680 100 65 506 100
eestlased 44 58 65,07 54 3984 6,9 3538 4,9 3224 4,0 3331 4,9 3031 3,9
sakslased 1,87 279 0,4 251 0,3 218 0,3 141 0,2
venelased 43,9 35 29,48 30 48 205 83,3 61 971 85,1 69 763 85,9 58 702 85,5 51 434 87,7
soomlased 689 1,2 780 1,1 727 0,9 682 1,0 406 0,6
ukrainlased 1448 2,5 2092 2,9 2626 3,2 1774 2,6 1219 1,9
valgevenelased 1526 2,6 1904 2,6 2182 2,7 1529 2,2 1034 1,6
muud
Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1782 3000
1825 3500
1861 8100
1881 10 195
1884 11 000
1897 28 600
(16 599 ilma Jaanilinnata)
1922 27 022
1939 22 400
1941 25 100
1942 19 800
1945 6600
1950 15 200
1955 22 500
1959 30 400
1965 44 000
1970 57 900
1973 66 100
1980 73 500
1990 82 200
2000 73 300
2005 69 400
2009[16] 65 886
2010 65 506

Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, 1782. aastal 2614 inimest ja 1819. aastal umbes 3500 inimest.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.

Üle jõe kulgevad Sõpruse sild ja Narva raudteesild.

  • Sõpruse sild

  • Sõpruse sild 2009. aastal

  • Raudteesild

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva majandus.

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.

Tähtsaimad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust):

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärk "Rootsi lõvi" Narvas

Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

Narva kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Narva Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik, Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik , Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Püha Aleksander Nevski kirik[17]. Narva Issanda Muutmise katedraal, Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik

Vaata ka Narva ja Ingerimaa superintendentide loend

Narva spordirajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Narva Kreenholmi staadion Kalev-Fama staadion [[Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks. Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja Paul Keres. Täna kannab üks linna tänavatest tema nime. Narva spordikoolides on võimalus tegeleda mitmete spordialadega: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. Lisaks spordikoolidele saab ka Narvas tegutsevates spordiklubides harrastada erinevaid spordialasid]].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 11 kooli ja gümnaasiumi [18](Narva Kesklinna Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva Keskkool nr. 6, Narva Kreenholmi Gümnaasium, Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva Täiskasvanute kool, Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Õigeusu Humanitaarkool).

Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.

Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.

2000. aasta sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumiosa.

Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[18]

Aastast 1957 tegutseb Narvas linnavalitsuse toel Narva Noorte Meremeeste Klubi, mis oma ~200 liikme ja ~10 töötajaga on ainus omataoline nõukogude perioodist tänaseni tegevust jätkav regulaarne merenduslik huvikool Eestis.

Narva linnus
Narva Raekoda ja Narva kolledž

Esimene kool Narvas oli Narva linnakool.

Linnavalitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Narva linna omavalitsusorganid on Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees oli Tarmo Tammiste (kuni teda valiti taas linnapeaks), Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Tarmo Tammiste (alates 5. detsembrist 2015).[19]

14. sajandist kuni 1585. aastani elati Narvas Lübecki linnaõiguse järgi, alates 1585. aastast Rootsi linnaõiguse järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks.

Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikust.

1870. aastal oli kehtestatud Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades pidi moodustama linnaomavalitsust ehk linnavolikogu ja linnavalitsust. Balti kubermangude linnades kehtestati seda 26. märtsil 1877 Aleksander II ukaasiga, aga kui Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu, siis moodustati siin linnaomavalitsust aastal 1873.[20]

Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

Narva linnapead[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva linnapea.

Alates 2015. aastast on Narva linnapea Tarmo Tammiste.

Narva aukodanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Narva jõe joad suurvee ajal
Narva jõe promenaad. Päikese plats
Narva Victoria bastioni kasematid
Puskkaev Pimeaias

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. ↑ Lauri Kettunen. Narva nime algupära. Eesti Kirjandus 1920, nr 6, lk 195–197.
  3. ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
  4. ↑ Marje Joalaid. Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria, Lk 23
  5. ↑ Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr. 48, lk. 3.
  6. ↑ Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala
  7. ↑ Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013
  8. ↑ Statistikaameti andmebaas
  9. ↑ Invest in Narva
  10. ↑ Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
  11. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  12. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  13. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  14. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  15. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  16. ↑ Narva arvudes/Narva in figures 2008
  17. ↑ KIRIKUD, Narva usuelu
  18. ↑ 18,0 18,1 Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel
  19. ↑ Narva Linnavalitsus, (vaadatud 27. detsember 2015)
  20. ↑ Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "4c4Ig" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti linnad

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Ida-Virumaa vapp
Ida-Viru maakonna omavalitsused

Alajõe vald · Aseri vald · Avinurme vald · Iisaku vald · Illuka vald · Jõhvi vald · Kiviõli linn · Kohtla vald · Kohtla-Järve linn · Kohtla-Nõmme vald · Lohusuu vald · Lüganuse vald · Mäetaguse vald · Narva linn · Narva-Jõesuu linn · Sillamäe linn · Sonda vald · Toila vald · Tudulinna vald · Vaivara vald
Alutaguse vald

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Narva&oldid=4743954"