1906
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | 1910 | ► | ►►
1906. aasta (MCMVI) oli 20. sajandi 6. aasta.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. jaanuar (vkj 19. detsember) – selle päeva hommikul toimus Läänemaal Velisel karistussalga ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega[1]. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus[1].
- 20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Võru linnavolikogu valimistel saavutasid eestlased enamuse[2].
- 31. jaanuar (vkj 18. jaanuar) – 25 Tartust pärit eesti haritlast ja seltskonnategelast avaldas olulistes Peterburi ajalehtedes protestikirja, milles manitseti karistussalkade tegevust Eestis[2]. Protestikiri leidis laialdase vastukaja ja Venemaa võimul tuli nüüd samme Baltikumis rohkem läbi kaaluda[2].
- 17. märts (vkj 4. märts) – ühinguid ja seltse puudutav seadus legaliseeris ametiühingud[3].
- 2. mai (vkj 19. aprill) – Venemaa keiser kinnitas Riiginõukogu otsuse, mis puudutas Balti kubermangude erakoolide õppekeelt[2]. Selle otsuse järgi võis erakoolides õppetöö toimuda eesti, läti või saksa keeles[2].
- 9. mai (vkj 26. aprill) – Vene Talurahvapanga tegevus laienes ka Balti kubermangudele[3].
- 9. juuni (vkj 27. mai) – Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks valiti insener Voldemar Lender[2].
- 3. juuli (vkj 20. juuni) – Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal Pamjat Azova toimus ülestõusukatse. 18 ülestõusu juhti hukati kohtu otsusega 18. augustil (vkj 5. augustil) Toompea lossi aias.
- 17. juuli (vkj 4. juuli) – tegevust alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts[2].
- 18. august (vkj 5. august) – Toompea lossi aias lasti sõjakohtu otsusel maha 18 sama aasta 20. juunil Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal Pamjat Azova aset leidnut ülestõusukatse juhti.
- 25. august (vkj 12. august) – Tartus avati Vanemuise teatrimaja[2].
- Suvel avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituse raames esimene eestlastest kunstnike näitus[4]. Töödega olid väljas nt Amandus Adamson, Johann Köler[4].
- 3. september (vkj 21. august) – Tallinnas avati taas (oli aastast 1893 suletud) Tallinna Toomkool[2].
- 14. september (vkj 1. september) – Tartus avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, millest kujunes esimene eesti õppekeelega keskkool[2].
- 22. oktoober (vkj 9. oktoober) – Riia õpperingkonna kuraatori Dmitri Ljovšini ringkirjaga lubati Kura-, Liivi- ja Eestimaa maa- ja linnaalgkoolides kahel esimesel õppeaastal õpetada kõiki (v.a riigikeel) õppeaineid emakeeles[4]. Selleks pidid algkooli õpilased olema ühtse rahvusliku koosseisuga[4].
- Oktoobris sai Baltimaade kindralkuberneriks parun Aleksandr Möller-Zakomelski, kelle ametiajal karmistati oluliselt ajakirjanduse piiramise poliitikat[4].
- Jaan Jõgever asutas Tartus teadusliku ajakirja Eesti Kirjandus[2].
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 18. aprill – maavärin USAs San Franciscos, mis tappis üle 1000 ja jättis kodutuks üle 200 000 inimese.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 16. oktoober – kaptenina esinev endine sunnitööline Wilhelm Voigt ("Köpenicki kapten") hõivas Köpenicki raekoja, arreteeris linnapea ja omastas linnakassa.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 6. november – taani filmirežissöör Ole Olsen asutas filmikompanii Nordisk Film.
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1906.
- 13. jaanuar – Sten Karling, rootsi kunstiteadlane
- 7. veebruar – Pu Yi, Hiina viimane keiser
- 28. veebruar – Benjamin "Bugsy" Siegel, USA gängster
- 11. märts – Nora Kaplinski, eesti tõlkija
- 9. märts – Vassil Ridala, Eesti loomaarst, professor
- 13. aprill – Samuel Beckett, iiri näitekirjanik
- 8. juuni – Ain Kalmus, eesti kirjanik
- 22. juuni – Billy Wilder, Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist, produtsent, kunstnik ja ajakirjanik
- 5. august – John Huston, USA filmirežissöör ja -näitleja
- 25. september – Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
- 30. oktoober – Giuseppe Farina, itaalia vormel 1 piloot
- 14. november – Louise Brooks, Ameerika Ühendriikide tummfilminäitlejanna
- 16. november – Arnold Kärsna, Eesti sõjaväelane
- 18. november – Klaus Mann, saksa kirjanik, Thomas Manni poeg
- 21. november – Karl Iman, Eesti sõjaväelane
- 23. november – Betti Alver, eesti luuletaja
- 30. november – John Dickson Carr, USA kirjanik
- 16. detsember – Pent Nurmekund, Eesti keeleteadlane
- 19. detsember – Leonid Brežnev, Nõukogude Liidu juht
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1906.
- 29. jaanuar – Christian IX, Taani kuningas
- 19. aprill – Pierre Curie, prantsuse füüsik
- 23. mai – Henrik Ibsen, norra kirjanik
- 22. oktoober – Paul Cézanne, prantsuse maalikunstnik
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Joseph John Thomson
- keemia – Henri Moissan
- meditsiin – Camillo Golgi, Santiago Ramón y Cajal
- kirjandus – Giosuè Carducci
- rahu – Theodore Roosevelt
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ 3,0 3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 170