Mal't
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat Flag |
Valdkundznam |
| Pälidn | Vallett |
| Eläjiden lugu (2011) | 417 432[1] ristitud |
| Pind | 316 km² |
 |
|
| Kel' | mal'tan, anglijan |
| Valdkundan pämez' | Mari-Luiz Koleiro Preka |
| Päministr | Džozef Muskat |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[2] |
| Internet-domen | .mt[3] |
| Telefonkod | +356 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, angl.: Republic of Malta), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Vspäi 2004 EÜ:n ühtnii. Sen pälidn om Vallett.
Südäiolend
Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1964 sügüz'kun 21. päivän Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päivän nügüdläine Mal'tan Konstitucii vahvištadud (jäl'ghižiden vajehtusidenke).
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Mal't sijadase seičimil saril (Mal'tan sarištol), kaikiš surembad niišpäi oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijahasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.
Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.
Londuseližed päresursad — mouckivi (sared saudud necišpäi). Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.
Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om 4nz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no EÜ:n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (Evropas penemb necidä vaiše Vatikan).
Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.
Mal'tan parlament om üks'kodine. Sihe mülüdas:
- Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati/House of Representatives), kogoneb 69 deputatad-ühtnijad, heid rahvaz valičeb 5 vodeks.
- Prezident. Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast.
Konstitucijan mödhe, kaik ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.
Vl 2013 keväz'kun 9. päivän järgvaličendad parlamentha oliba.
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand.
Mal'tan Tazovaldkund alajagase 68 municipalitetha (mal't. kunsill lokali, angl. local council). Ned ühtenzoittas 6 statistižhe ümbrikho (angl. district) vai 3 statistižhe regionha (angl. region).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Mal'tas elädas mal'talaižed.
Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. rist., vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar.
Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; tošttud eksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Census of Population and Housing 2011: Final Report. Valletta: National Statistics Office, 2014. 335 p. — Lp. 11. ISBN 978-99957-29-47-9. (angl.)
- ↑ Edel 2008 vot — mal'tan lir.
- ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Mal'tan Tazovaldkundan oficialine portal. (mal't.) (angl.)
 |
Mal't Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 |
||
|
1 Om Azijas mugažo. |
