1942
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | ► | ►►
1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. jaanuar Lõppes operatsioon Taifuun. Sakslaste katse vallutada Moskva.
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 14. veebruar – Keiserlikud Jaapani õhujõud ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Briti dominiooni Austraaliat.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 5. juuni – USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.
- 8. juuni – Jaapani allveelaevad ründasid Sydney't.
- 10. juuni – natsliku Saksamaa Gestapo tappis vastutasuks saksa ametiisiku tapmise eest Tšehhoslovakkia Lidice linna meessoost elanikud.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 29. oktoober – sakslased mõrvasid Valgevenes Pinskis 16 000 juuti.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 2. jaanuar – õppetöö algas gümnaasiumides[1].
- 6. jaanuar – Punaarmee teostas Ingeris dessandi 2000 mehega. Peale sõjaväeosade võttis võitlustest Punaarmee üksuste vastu osa ümbruskonna Omakaitse.
- 26. jaanuar – õppetöö algas Tallinna tehnikaülikoolis[1].
- 29. jaanuar – lõppes kampaania, mille käigus rindemeestele korjati soojasid riietusesemeid; kokku üle 300 000 eseme[1].
- 29. jaanuar – õppetöö algas Tartu ülikoolis[1].
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 2. veebruar – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks[1]. Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli[1].
- 10. veebruar – algas kütte varumise kampaania[1].
- 24. veebruar – Estonia kontserdisaalis peeti nn vabadusepäeva[1].
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 8. märts – Dr. Hjalmar Mäe avaldas üleskutse: "Kogugem värvilisi metalle rinde heaks" (värvilise metalli kogumise kampaania).
- 8. märts – algas aktsioon, milles annetati seemnevilja sõjas kannatada saanud taludele[1].
- 15. märts – Saksamaalt sõjavangist saabus koju 166 eestlast, kellel oli õnnestunud Eesti Laskurkorpusest üle joosta. Sakslased kuulutasid nad sõjavangideks ja alles dr. Hjalmar Mäe vahelesegamisel lasti nad vabaks.
- 22. märts – Jaroslavlis moodustati Eesti NSV riiklikud kunstiansamblid[1].
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 23. aprill – avalikustati taludele kehtestatud aastanormid; ühtlasi seati sisse talundi põhiraamat normide täitmiste kohta[1].
- 26. aprill – Adolf Hitler nimetas oma kõnes esmakordselt Eesti sõdureid, kes ennastsalgava vaprusega olid võtnud osa talvelahingutest Punaarmee vastu.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. mai – linnade omavalitsused otsustasid suunata kõik 15-55-aastased alalise töökohata linlased maale põllutöödele, kus erinevalt linnast oli puudus töökätest[1].
- ...
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. juuni – Kommunistlikud partisanid põletasid maha Kuningaküla.
- 13. juuni – algas riigistatud varade tagastamine varasematele omanikele[1].
- 18. juuni – Dr. Hjalmar Mäe esitas terava protesti Vjatšeslav Molotovi nõudmiste vastu Londonis, kus viimane nõudis Balti riikide ühendamist pärast sõda Nõukogude Liiduga.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 28. august – Tallinna Punaarmeest vabastamise aastapäeval tegi Karl Siegmund Litzmann teatavaks, et Adolf Hitler oli andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks.
September[muuda | muuda lähteteksti]
- Septembris asutati organisatsioon "Eesti Noored"[1].
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. november – algas suurkampaania tekstiiljäätmete kogumiseks[1].
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
- Sel aasta olulisi kirjandusteoseid: Marie Underi luulekogu "Mureliku suuga", August Mälgu "Hea sadam" jt[1].
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1942.
Pikemalt artiklis - 10. jaanuar – Henno Käo, eesti lastekirjanik ja luuletaja
- 25. jaanuar – Eusébio, portugali jalgpallur
- 9. veebruar – Ada Lundver, eesti näitleja
- 23. märts – Michael Haneke, Austria filmirežissöör ja teatrilavastaja
- 25. märts – Ana Blandiana, rumeenia kirjanik ja poliitik
- 2. aprill – Gabriela Adameșteanu, rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
- 6. aprill – Barry Levinson, ameerika filmirežissöör
- 19. aprill – Peeter Mudist, eesti maalikunstnik ja skulptor
- 10. mai – Pascal Lainé, prantsuse kirjanik
- 14. mai – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
- 25. mai – Kalle Kurg, eesti kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja
- 5. juuni – Enn Kivinurm, eesti vaimulik
- 12. juuni – Bert Sakmann, saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
- 22. juuli – Michael Abney-Hastings, 14. Loudoni krahv
- 17. oktoober – Andris Andreiko, läti kabetaja
- 26. oktoober – Bob Hoskins, inglise filminäitleja
- 17. november – Martin Scorsese, USA filmirežissöör
- 19. november – Calvin Klein, USA moelooja
- 19. november – Tõnu Leesme, Eesti sporditegelane
- 19. november – Sharon Olds, USA luuletaja
- 19. november – Sharon Rogers, USA modell
- 20. november – Norman Greenbaum, USA laulja-laulukirjutaja
- 21. november – Julia Hamari, Ungari laulja
- 21. november – Hans Peeter Rammo, eesti muusikateadlane ja helilooja
- 24. november – Dinara Assanova, Vene filmilavastaja
- 30. detsember – Toomas Savi, eesti spordiarst ja poliitik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1942.
- 7. veebruar – Eugen Antson, Eesti diplomaat
- 12. veebruar – Grant Wood, USA maalikunstnik
- 17. veebruar – Frank Packard, Kanada kirjanik
- 22. veebruar – Stefan Zweig, austria kirjanik
- 25. veebruar – Peeter Asmus, Eesti sõjaväelane
- 8. märts – José Raúl Capablanca, Kuuba maletaja, kolmas malemaailmameister
- 9. aprill – Augustin Verlin, Eesti kohtunik
- 15. aprill – Robert Musil, austria kirjanik
- 30. aprill – Victor Mutt, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 24. mai – Jaan Maidre, Tapa linnavanem
- 2. juuli – Jevgeni Petrov, vene kirjanik
- 16. juuli – August Traksmaa, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 9. september – Martin Prikask, eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid
- 15. september – Gabriel Terra, Uruguay president
- 1. oktoober – Ants Piip, Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane
- 9. oktoober – Felix Saar, Eesti sõjaväelane
- 10. november – Henn Karmo, Eesti sporditegelane
- 12. november – Elmer Niklander, Soome kergejõustiklane
- 19. november – Ants Laikmaa, Eesti maalikunstnik
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – auhinda välja ei antud
- keemia – auhinda välja ei antud
- meditsiin – auhinda välja ei antud
- kirjandus – auhinda välja ei antud
- rahu – auhinda välja ei antud
