1867
Allikas: Vikipeedia
◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1830. aastad | 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1863 | 1864 | 1865 | 1866 | 1867 | 1868 | 1869 | 1870 | 1871 | ► | ►►
1867. aasta (MDCCCLXVII) oli 19. sajandi 67. aasta.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- Eriti karm kevad: lumetuiske esineb Tallinna ja Rakvere ümbruses veel 15. mail[1].
- 9. mai (vkj 27. aprill) – Hans Erdell ostis päriseks Roobe mõisa, saades esimeseks eesti talupojast rüütlimõisa omanikuks.
- 13. juuni (vkj 1. juuni) – Venemaa keiser kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli (asjaajamiskeeleks[viide?]) kehtestada vene keel[1]. Edikti ellurakendamisega algul ei kiirustatud[1].
- 29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinna Jaani kiriku, esimese Tallinna eesti kirikuks ehitatud kiriku sisseõnnistamine.
- 29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinnas asutati näljahädaliste abistamiseks Hädaabi Keskkomitee[1].
- Taastati uuesti Iisaku kihelkond Jõhvi ja Alutaguse kihelkonna jagunemisega.
- Baltimaades tehti talupoegadele kohustuslikuks kindlustada hoone tule vastu[2]. Ühtlasi hakati tulekahjudega toime tulemiseks valdades asutama vastastikuse abistamise seltse[2].
- Pariisi maailmanäituselt läks Eestisse kaks kuldauraha: Sindi kalevivabriku toodangu eest ja Tori hobusekasvanduse täkk Vapsikase eest[2].
- Ilmus Lydia Koidula "Emajõe ööbik"[2].
- Tartus lõppes aastast 1812 kehtestatud avaliku teatritegevuse keeld[1].
- Selle aasta karmi kevade tõttu on suur viljaikaldus kogu Eestis.
- ...
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. märts - Nebraska sai USA 37. osariigiks.
- 30. märts - Venemaa müüs oma koloonia Alaska USAle.
- 1. juuli – Kanada sai Briti Põhja-Ameerika Aktiga dominiooni õigused.
- 14. juuli – lõhkeainetootja Alfred Nobel demonstreeris esimest korda oma värsket leiutist dünamiiti.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- 29. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
- 3. veebruar – Tõnis Vilbing ("Filip"), Riigivanema teener
- 2. aprill – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
- 4. juuni – Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome sõjaväelane ja riigimees
- 19. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
- 13. september – Hans Lohk, Eesti diplomaat
- 7. november – Marie Curie, Poola/Prantsuse füüsik ja keemik
- 19. november – Juhan Mei, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
- 1. detsember – Ignacy Mościcki, Poola president
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- 19. juuni – Maximilian, Mehhiko keiser
- 28. juuni – Friedrich Günther, Schwarzburg-Rudolstadti vürst
- 25. august – Michael Faraday, inglise füüsik ja keemik
- 31. august – Charles Baudelaire, prantsuse luuletaja
- 23. oktoober – Franz Bopp, Saksa keeleteadlane