Louis Pasteur
| Louis Pasteur | |
 |
|
| Sünniaeg | 27. detsember 1822 |
| Sünnikoht | Dole, Prantsusmaa |
| Surmaaeg | 28. september 1895 (72-aastaselt) |
| Surmakoht | Pariis, Prantsusmaa |
| Tegevusala | Bioloogia Mikrobioloogia Keemia |
| Töökoht | Strasbourgi Ülikool Lille'i I ülikool École normale supérieure Pasteuri Instituut |
| Haridus | École Normale Supérieure Pariisi Ülikool |
| Autogramm | |
|---|---|
 |
|
Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch).
Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaigusi tekitavad organismivälised elusolendid. Ta vähendas naiste suremust lapsepalavikku ja lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja Siberi katku vastu.
Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöörimiseks ehk pastöriseerimiseks.
Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine.
Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki.
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1869 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1885 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1895 – pälvis mikrobioloogide kõrgeima auhinna – Leeuwenhoeki medali
Talle on antud Auleegioni ordeni suurristi järk
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Louis Pasteuri järgi on nimetatud Pasteuri Instituut.
