8. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 | |||||
| 2017 | ||||||
8. jaanuar on Gregoriuse kalendri kaheksas päev. Juliuse kalendri järgi 26. detsember (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1853 – Tallinna gümnaasiumi muusikaõpetaja A. Krüger asutas teadaolevalt esimese sümfooniaorkestri eesti koolis, millega esitas Mozarti avamängu ooperile Don Giovanni.[1]
- 1922 – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson[2].
- 1925 – kaotati Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja ametikoht.[viide?]
- 1938 – tuli kokku Kaubandus-Tööstuskoja uus koosseis, koja esimeheks valiti neljandat korda Joakim Puhk.
- 1964 – EKP Keskkomitee teiseks sekretäriks sai Artur Vader.
- 1991 – Balti Riikide Nõukogu protest NSVL relvajõudude tegevuse vastu Eestis, Leedus ja Lätis.
- 1997 – Endla peanäitejuhiks sai Raivo Trass.
- 2003 – ilmuma hakkas Eesti Spordileht[2].
- 2005 – Andrus Veerpalu võitis Otepääl murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil 15 km klassikalises tehnikas eraldistardis, Jaak Mae saia kolmanda kohta, teda edestas norralane Frode Estil.
- 2005 – 2005. aasta jaanuaritorm: Läänerannikul hakkas tõusma torm, millest kujunes hiljem orkaan.
- 2016 – ajakirja Looming uueks peatoimetajaks valiti kirjandusteadlane ja -kriitik Janika Kronberg.[3]
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1198 – Rooma paavstiks sai Innocentius III (krahv Lotario Segni) (1160/61-1216).
- 1297 – iseseisvus Monaco.
- 1499 – Prantsuse kuningas Louis XII naitus Bretagne hertsoginna Anne'iga.
- 1598 – Brandenburgi kuurvürstiks sai Joachim Friedrich.
- 1654 – Ukraina liideti Venemaaga.
- 1761 – prantsuse garnison Pondicherrys kapituleerus inglastele.
- 1806 – Suurbritannia vallutas Hea Lootuse neeme, Kapi koloonia.
- 1815 – ameeriklased lõid New Orleans'i lahingus Inglise vägesid.
- 1912 – Bloemfonteinis asutati Aafrika Rahvuskongress.
- 1915 – Esimene maailmasõda: algasid ohvriterohked lahingud Belgias Assee kanali lähedal ja Prantsusmaal Soissons'is.
- 1916 – Esimene maailmasõda: liitlased taandusid Gallipolist.
- 1923 – Prantsusmaa alustas Saksamaal asuva Ruhri piirkonna okupeerimist.
- 1926 – Al-Ḩijāzi (praegu Saudi Araabia) kuningaks sai Ibn Saud.
- 1959 – Charles de Gaulle sai Prantsuse presidendiks.
- 1992 – kõhugrippi haigestunud Ameerika Ühendriikide president George Herbert Walker Bush kukkus Tōkyōs toimunud rautil kokku.
- 1996 – Sairi (praegu Kongo Demokraatlik Vabariik) transpordilennuk kukkus alla Kinshasa turuplatsil, hukkus umbes 350 inimest.
- 1997 – Vene president Boriss Jeltsin, kes põdes grippi, viidi kopsupõletiku tunnustega tagasi haiglasse.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 8. jaanuaril.
Pikemalt artiklis - 1823 – Alfred Russel Wallace, inglise loodusteadlane, geograaf ja antropoloog
- 1824 – Wilkie Collins, inglise kirjanik
- 1849 – Stepan Makarov, vene sõja-mereväelane, ookeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja, viitseadmiral
- 1867 – Emily Greene Balch, USA naisõiguslane, Nobeli rahuauhind 1946
- 1891 – Walther Bothe, saksa füüsik, Nobeli auhind 1954
- 1894 – Maximilian Kolbe, Poola frantsiskaani munk, katoliku kiriku pühak
- 1902 – Georgi Malenkov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees 1953–1955
- 1932 – Bruno Saul, eesti ärimees ja poliitik, ENSV MN esimees 1984-88
- 1934 – Alexandra Ripley, ameerika kirjanik
- 1935 – Elvis Presley, USA laulja
- 1937 – Shirley Bassey, Walesi laulja
- 1938 – Jevgeni Nesterenko, vene ooperilaulja
- 1942 – Stephen Hawking, inglise füüsik ja kosmoloog
- 1942 – Jun'ichirō Koizumi, Jaapani peaminister 2001–2006
- 1947 – David Bowie, inglise muusik
- 1961 – Calvin Smith, USA kergejõustiklane
- 1969 – R. Kelly, USA laulja
- 1973 – Sean Paul, Jamaica muusik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 8. jaanuaril.
- 1324 – Marco Polo, itaalia maadeavastaja
- 1642 – Galileo Galilei, itaalia astronoom ja füüsik
- 1789 – Jack Broughton, Inglise poksija
- 1827 – Pomare III, Tahiti kuningas
- 1896 – Paul Verlaine, prantsuse luuletaja
- 1918 – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
- 1942 – Andres Larka, eesti sõjaväelane ja poliitik
- 1954 – Eduard Wiiralt, eesti graafik
- 1958 – Paul Pilgrim, USA kergejõustiklane
- 1967 – Zbigniew Cybulski, Poola näitleja
- 1969 – Albert George Hill, Suurbritannia kergejõustiklane
- 1969 – Elmar Gustav Kaljot, Eesti jalgpallur ja treener
- 1973 – Paul Butte, Eesti purjetaja, jääpurjetaja ja jahikonstruktor
- 1977 – Helgi Hirv, eesti graafik
- 1981 – Aleksandr Kotov, NSV Liidu maletaja
- 1982 – Voldemar Turba, Eesti tennisist ja treener
- 1984 – Eerik Kumari, eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane
- 1988 – Herbert Rachmann, Eesti ujumistreener ja tantsuõpetaja
- 1990 – Osvald Männik, Eesti jalgpallur ja spordipedagoog
- 1990 – Terry-Thomas, inglise filminäitleja
- 1995 – Carlos Roque Monzon, Argentina poksija
- 1998 – Boris Veigemast, Eesti jalgpallur
- 2000 – Knut Henry Eriksson, Rootsi kergejõustiklane
- 2000 – Fritz Thiedemann, Saksamaa ratsutaja
- 2002 – Aleksandr Prohhorov, vene füüsik
- 2003 – Siméon Aké, Elevandiluuranniku välisminister 1977-1990
- 2003 – Karl Sillamäe, eesti vaimulik
- 2003 – Andres Skuin, Eesti võrkpallitreener
- 2005 – Ron Goodwin, inglise helilooja ja dirigent
- 2005 – Aksella Luts, eesti filmilooja
- 2005 – Indrek Vanaselja, Eesti autosportlane
- 2006 – Gloria Root, USA modell, Playboy Playmate
- 2008 – Koit Tullus, välis-Eesti maletaja
- 2009 – Maie Listra, Eesti sõudja
- 2010 – Tony Halme, Soome raskejõustiklane ja poliitik
- 2012 – Franz Dorfer, Austria poksija
- 2012 – Karl Kivastik, Eesti veemotosporditreener ja sporditegelane
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Õigeusu kirikus vaga Georgiose ning Tartu märtrite preester Issidori ja kaaskannatajate mälestuspäev
Ilmarekordid:[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +5,9°C (1952)
- Tallinna miinimumtemperatuur –28,2°C (1987)
- Tartu maksimumtemperatuur +5,1°C (1952)
- Tartu miinimumtemperatuur –32,0°C (1987)
