3. mai
Allikas: Vikipeedia
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | ||||
| 2017 | ||||||
3. mai on Gregoriuse kalendri 123. (liigaastal 124.) päev. Juliuse kalendri järgi on see 20. aprill (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1802 – Tartu Ülikooli taasavamisaktus.
- 1910 – ajalehes Virulane ilmus teadaolevalt Eesti esimene jalgpallireportaaž[1].
- 1918 – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustuse andmisest Eesti Maapäevale.
- 1922 – Kaitsepolitsei tabas enamlaste liidri Viktor Kingissepa, kes samal päeval sõjavälikohtu poolt surma mõisteti ja maha lasti.
- 1927 – Kolga mõis jagati maasaajate vahel.
- 1934 – Tallinna saabus Poola delegatsioon eesotsas Walery Sławekiga[2].
- 1946 – EELK otsustas Tallinnasse asutada Usuteaduse Instituudi[3].
- 1952 – Moodustati Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1494 – Christoph Kolumbus nägi esmakordselt Jamaicat.
- 1500 – Pedro Álvares Cabral maabus Brasiilias.
- 1775 – Briti kellassepp ja leiutaja Alexander Cumming esitas patenditaotluse vesiklosetile.
- 1791 – Stanisław August Poniatowski kirjutas kuningana alla Poola põhiseadusele.
- 1945 – Briti väed sisenesid "avatud linnaks" kuulutatud Hamburgi.[4]
- 1951 – Avati Londoni Royal Festival Hall.
- 1956 – Tokyos toimusid esimesed judo maailmameistrivõistlused.
- 1960 – Jõustus Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) leping. Asutajaliikmeteks olid Taani, Norra, Austria, Portugal, Rootsi, Šveits ja Suurbritannia.
- 1977 – Malmös peeti esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis.
- 1978 – DECi töötaja Gary Thuerk kasutas e-posti esmakordselt spämmimiseks.
- 1986 – Norras Bergenis peetud 31. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis 13-aastane Belgia laulja Sandra Kim lauluga "J'aime la vie". Ta on kõigi aegade noorim selle lauluvõistluse võitja.
- 2006 – Ameerika Ühendriikide tervishoiuorganisatsioonid ning juhtivad karastusjookide tootjad Cadbury Schweppes, Coca-Cola Company ja PepsiCo jõudsid kokkuleppele, et koolides lõpetatakse suure kalorsusega gaseeritud karastusjookide müük.
- 2008 – Türkmenistani president Gurbanguly Berdimuhammedow andis korralduse oma eelkäija Saparmyrat Nyýazowi kullast kuju mahavõtmiseks Aşgabati kesklinnast ja üleviimiseks äärelinna.
- 2009 – Venemaa piirivalve alustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiri valvamist.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 3. mail.
Pikemalt artiklis - 1469 – Niccolò Machiavelli, itaalia poliitik ja filosoof
- 1761 – August von Kotzebue, saksa draamakirjanik
- 1835 – Alfred Austin, inglise luuletaja
- 1898 – Golda Me'ir, Iisraeli poliitik
- 1903 – Bing Crosby, ameerika laulja
- 1917 – Kiro Gligorov, Makedoonia poliitik
- 1923 – Herbert Pulk, eesti dirigent
- 1933 – Steven Weinberg, USA füüsik
- 1933 – James Brown, USA muusik
- 1938 – Agu Laisk, eesti loodusteadlane
- 1939 – Tiina Mägi, eesti ajakirjanik
- 1940 – Ene Tomberg, eesti meditsiinitegelane
- 1941 – Nona Gaphrindašvili, gruusia maletaja
- 1946 – Mall Mets, eesti nahakunstnik
- 1949 – Ants Veetõusme, eesti poliitik
- 1950 – Helgi Loik, eesti tõlkija
- 1951 – Jaanus Männik, eesti poliitik
- 1952 – Allan Wells, šoti kergejõustiklane
- 1953 – Merle Randma, eesti ajakirjanik
- 1955 – Steve Jones, briti muusik
- 1959 – Ivari Ilja, eesti pianist
- 1961 – Epp Maltis, eesti nahakunstnik
- 1964 – Uno Silberg, eesti ühiskonnategelane
- 1966 – Pille Roomere, eesti laulja
- 1968 – Airi Eras, eesti teatrikunstnik
- 1973 – Michael Reiziger, hollandi jalgpallur
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 3. mail.
- 373 – Athanasios, kirikuisa
- 1481 – Mehmed II, Türgi sultan
- 1856 – Adolphe Charles Adam, prantsuse helilooja
- 1922 – Viktor Kingissepp, Eesti Kompartei rajaja ja juht
- 1987 – Dalida, egiptuse/prantsuse laulja
- 1991 – Jerzy Kosiński, Poola juudi päritolu Ameerika kirjanik
- 2006 – Karel Appel, hollandi maalikunstnik
- 2012 – Silvia Laidla, eesti näitleja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ülemaailmne pressivabaduse päev
- Õigeusu kirikus märtrite Timoteuse ja Maura ning vaga Feodossi mälestuspäev.
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna soojarekord 24,8 kraadi (2002)
- Tartu soojarekord 25,3 kraadi (1988)
- Tallinna külmarekord −6,3 kraadi (1852)
- Tartu külmarekord −3,3 kraadi (1965)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Kõrgeid külalisi Tallinnas. Vaba Maa, 4. mai 1934, nr. 103, lk. 1.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Was war am 03. Mai 1945 chroniknet.de
