1995
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | ► | ►►
1995. aasta (MCMXCV) oli 20. sajandi 95. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 17. jaanuar – Jaapanis toimus 7,3-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Kōbe kesklinnast 20 km kaugusel meres.
- 26. jaanuar – algas Ecuadori-Peruu piirisõda.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 10. veebruar – Tšetšeeniast toodi Moskvasse sadu sõjas hukkunud Vene sõdurite surnukehi.
- 27. veebruar – Briti vanemaid ja mainekamaid investeerimispanku Baring Brothers and Co. läks pankrotti, sest diiler Nick Leeson kaotas Aasia turgudel sooritatud tehingutes üle 800 miljoni dollari.
- 27. veebruar – Sitsiilias läksid 48 mõrvas süüdistatuna kohtu alla maffiaboss Salvatore Riina ja veel 47 inimest.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 14. märts – esimese ameeriklasena läks Venemaa kosmoselaeval Bajkongõri kosmodroomilt orbiidile NASA astronaut Norman Thagard.
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. aprill – Venemaal tuli Ostankino telekanali asemel eetrisse Pervõi Kanal.
- 19. aprill – Ameerika Ühendriikides Oklahoma Citys leidis aset pommiplahvatus, milles hukkus 168 inimest.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 10. mai – Lõuna-Aafrika Vabariigis Orkneys kukkus kullakaevanduses alla lift, surma sai 100 kaevurit.
- 27. mai – Ukraina ja lääneriigid kirjutasid alla memorandumile Tšernobõli aatomielektrijaama sulgemise kohta 2000. aastaks.
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 27. juuni – USA kosmosesüstik Atlantis seitsme vene ja ameerika meeskonnaliikmega siirdus orbiidile, et põkkuda vene orbitaaljaamaga.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 11. juuli – Srebrenica massimõrv: Serblaste Vabariigi Armee üksused sisenesid kindral Ratko Mladići juhtimisel Srebrenica linna ja tapsid etnilise puhastuse käigus üle 8000 bosnialasest mehe ja poisi.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 24. august – ilmus Microsofti operatsioonisüsteem Windows 95.
September[muuda | muuda lähteteksti]
- 3. september – asutati eBay.
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 6. oktoober – asutati Taani Rahvapartei.
- 7. oktoober – paavst Johannes Paulus II pidas kõne New Yorgi Central Parkis.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 4. november – Iisraeli peaministrile Yits'ẖak Rabinile tehti Tel Avivis atentaat.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. detsember – NASA kosmosesond Galileo siseneb Jupteri atmosfääri.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 3. aprill – Euroopa Nõukogu avaldas lootust, et Eestis kaotatakse surmanuhtlus. [1]
- 9. aprill – Esimene Eesti rahuvalverühm Estpla-1 asus teenistusse Horvaatias. [1]
- 27. aprill – Vahur Kraft kinnitati Eesti Panga presidendiks. [1]
- 29. aprill – McDonalds avas Eestis esimese restorani. [1]
- 30. aprill – esmakordselt osales Eesti Dublini Eurovisiooni lauluvõistluse lõppvoorus.
- 16. mai – toimus Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu asutamiskoosolek.
- 27. mai – Tallinnas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv, mille käigus tungisid Hansapanka relvastatud röövlid ja said saagiks üle kahe miljoni krooni. [1]
- 5. juuni – ilmumise lõpetasid Hommikuleht, Päevaleht ja Rahva Hääl, ühinedes uueks ajaleheks Eesti Päevaleht.
- 6. juuni – NATO ühismanöövrites Läänemerel osales esmakordselt Eesti miinilaev Sulev. [1]
- 10. juuni – Purjus rahandusminister Mart Opmann tegi avarii. [1]
- 12. juuni – Eesti kirjutas alla assotsieerumislepingule Euroopa Liiduga.
- 16. juuni – Keilas avati SOS-lasteküla. [1]
- 27. juuni – Riigikogu muutis välismaalaste seadust ja andis sellega õiguse esitada elamis- ja tööloa taotlusi ka pärast 12. juulit. [1]
- 28. juuni – Valitsustevahelise kokkuleppega keelustati Estonia vraki ülestõstmine. [2]
- 11. august – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja. [2]
- 12. august – Moskva ülikool avas filiaali Tallinnas. [2]
- 15. august – Paldiskis avati pidulikult kaitsejõudude väljaõppekeskus. [2]
- 26. august – Tallinnas sündis Baltimaade esimene katseklaasilaps. [2]
- 1. september – Riigikogu ees toimus õpetajate meeleavaldus, kus nõuti 50%-st palgatõusu. [2]
- 4. september – Peaminister Tiit Vähi teatas, et Eesti ei soovi enam Venemaalt saada Tartu rahu järgseid alasid. [2]
- 16. september – Narva Eesti Gümnaasiumis plahvatas pomm, keegi vigastada ei saanud. [2]
- 22. september – Suleti Haapsalu-Riisipere raudteeliin. [2]
- 26. september – Venemaa andis Eestile üle Paldiski tuumaobjekti, mis oli viimane Venemaa relvajõudude käes olnud ala Eestis. [2]
- 28. september – Ajalehtede Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht omanikud ühinesid ja otsustasid koos välja andma hakata ühist väljaannet Eesti Päevaleht. [2]
- 3. oktoober – Kaitsepolitsei esitas süüdistuse Tartu Kommertspanga juhile Rein Kaareperele ametiseisundi kuritarvitamises ja ametialases lohakuses. [2]
- 5. oktoober – Lindiskandaal: Eraturvafirma SIA läbiotsimisel leiti helilinte Edgar Savisaare vestlustest Tiit Vähi, Siim Kallase ja teiste poliitikutega.[2]
- 5. oktoober – Valitsus otsustas lindiskandaali tõttu tagasi astuda.[2]
- 12. oktoober – Eesti Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik allkirjastasid kokkuleppe, millega Eesti andis Saksamaale õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid.
- 17. oktoober – President Lennart Meri nimetas peaministrikandidaadiks taas Tiit Vähi. [2]
- 21. oktoober – Keskerakonna erakorraline kongress valis napi häälteenamusega erakonna uueks esimeheks Andra Veidemanni. [2]
- 22. oktoober – Koonderakond ja Maarahva ühendus ning Reformierakond sõlmisid koalitsioonilepingu. [2]
- 6. november – Tiit Vähi kolmas valitsus asus ametisse.
- 16. november – Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) saadikud esitasid parlamendile põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kehtestaks presidendi otsevalimise rahva poolt. [3]
- 20. november – Endel Lippmaa esines Riigikogus sõnavõtuga, millest nähtus, et ta soovitab Eesti elanikel, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, taotleda Venemaa välispassi.
- 20. november – Tallinna linnakohus mõistis ekspeaminister Indrek Toome süüdi altkäemaksu andmise katses ning karistas teda rahatrahviga 200 päevapalga ulatuses ehk 3000 krooniga. [3]
- 23. november – Raepank ja Forekspank teatasid ühinemisest.
- 23. november – Prokuratuur tuvastas politsei töö kontrollimisel, et kuues politseiprefektuuris loeti kuritegusid avastatuks ebaseaduslikult ning see võimaldas politseil näidata oma tööd tegelikust paremana. [3]
- 24. november – Eesti peaminister Tiit Vähi kirjutas alla avaldusele, milles Eesti taotles vastuvõtmist Euroopa Liitu.
- 28. november – EVTV üks osanik Rootsi kontsern Kinnevik ja osa RTV aktsionäre kirjutasid alla kavatsuste protokollile, millega pannadi alus uuele telekanalile. [3]
- 2. detsember – Isamaa ja ERSP ühinemissuurkogul loodi Erakond Isamaaliit. Erakonna esimeheks valiti Toivo Jürgenson.
- 3. detsember – Eestit ähvardas ÜRO-s hääleõigusest ilmajäämine, sest tasumata oli liikmemaks. [3]
- 8. detsember – Kaitseväe juhataja keelas Kaitseliidul oma nimel edastada pressiteateid ja avaldusi. [3]
- 9. detsember – Üle 5000 õigeuskliku kogunes Aleksander Nevski katedraali juurde, kust alustasid ristikäiku läbi Tallinna vanalinna. Peapiiskop Kornelius oli kutsunud õigeusklikke ristikäigule, et palvetades leida väljapääsu ummikust, kuhu oli sattunud Moskvale alluv õigeusu kirik. [3]
- 19. detsember – Riigikogu vabastas kindral Aleksander Einselni kaitseväe juhataja kohalt. [3]
- 22. detsember – Eesti Ajalehtede Liit tunnistas aasta pressisõbralikumaks ühiskonnategelaseks välisminister Siim Kallase, pressivaenulikuma ühiskonnategelase tiitli pälvis endine siseminister Edgar Savisaar. [3]
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- 11. aprill – Petra Uberalová, Slovakkia tennisist
- 24. mai – Joseph Wenzel, Liechtensteini prints
- 5. detsember – Anthony Martial, Prantsusmaa jalgpallur
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Surnud 1995.
- 1. jaanuar – Eugene Paul Wigner, Ungari päritolu USA füüsik
- 1. jaanuar – Astrid Reinla, eesti kirjanik
- 15. jaanuar – Kalju Oja, eesti raamatukogundusteadlane
- 16. jaanuar – Nikolai Kultas, eesti ärimees ja kultuuritegelane
- 25. jaanuar – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
- 29. jaanuar – Kuldar Sink, eesti helilooja
- 30. jaanuar – Gerald Durrell, inglise looduskaitsja ja kirjanik
- 8. veebruar – Józef Maria Bocheński, loogik ja filosoof
- 21. veebruar – Juhan Viiding, eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja
- 23. veebruar – James Herriot, inglise loomaarst, kes sai tuntuks kirjanikuna
- 11. märts – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
- 31. märts – Selena Quintanilla, Mehhiko/USA lauljatar (tapeti)
- 3. aprill – Harald Raudsepp, eesti ajakirjanik
- 27. aprill – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
- 18. mai – Aleksander Godunov, vene balletitantsija
- 18. mai – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
- 13. juuni – Ilmar Rebane, eesti õigusteadlane
- 17. juuli – Juan Manuel Fangio, Argentina Vormel 1 piloot
- 18. august – Leo Karupää, eesti agronoom ja poliitik
- 3. november – Mihhail Dorovatovski, eesti filmioperaator
- 4. november – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
- 18. detsember – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
- 22. detsember – Osvald Käpp, eesti maadleja
- 25. detsember – Dean Martin, USA laulja, näitleja
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Martin Perl, Frederick Reines
- keemia – Paul Crutzen, Mario Molina, Sherwood Rowland
- meditsiin – Edward Lewis, Christiane Nüsslein-Volhard, Eric Wieschaus
- kirjandus – Seamus Heaney
- rahu – Józef Rotblat ja Pugwashi konverentsid (Pugwash Conferences on Science and World Affairs)
- majandus – Robert Lucas Jr
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Kümme aastat uut Eestit, moonipõld, Eesti Päevaleht, 21. juuli 2001
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 10 aastat uut Eestit, lindiskandaal, Eesti Päevaleht, 23. juuli 2001
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 10 aastat uut Eestit, Vähi III valitsus, Eesti Päevaleht, 24. juuli 2001