Tšiili

Tšiili Vabariik hispaania República de Chile
Tšiili lipp Tšiili vapp
Riigihümn	Himno Nacional de Chile
Pealinn	Santiago
Pindala	756 950 km²
Riigikeel(ed)	Hispaania
Rahvaarv	16 341 929 (2012)
Rahvastikutihedus	21,6 in/km²
Riigikord	Presidentaalne vabariik
President	Michelle Bachelet
Iseseisvus	18. septembril 1810
Rahaühik	Peeso (CLP)
Ajavöönd	Maailmaaeg −4
Tippdomeen	.cl
ROK-i kood	CHI
Telefonikood	56

Atacama.

Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Santiago de Chile.

Valparaíso.

Viña del Mar.

Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga.

Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis.

Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km.

Riik

Haldusjaotus

Nr Piirkond Halduskeskus XV Arica y Parinacota Arica I Tarapacá Iquique II Antofagasta Antofagasta III Atacama Copiapó IV Coquimbo La Serena V Valparaíso Valparaíso VI Bernardo O'Higgins Rancagua VII Maule Talca VIII Bío-Bío Concepción IX Araucanía Temuco XIV Los Ríos Valdivia X Los Lagos Puerto Montt XI Aisén Coihaique XII Magalhães ja Tšiili Antarktika Punta Arenas RM Santiago Santiago

Rahvastik

Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000. Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000. Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4, 2003. aastal 20,7 in/km².

10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased. Päritolu järgi on esindatud:

• hispaanlased (2,2 miljonit ehk 13%)
• baskid (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiilastest)
• prantslased (800 000 järeltulijat)
• itaallased (800 000 järeltulijat
• iirlased (700 000 järeltulijat)
• sakslased (500 000–600 000 järeltulijat)
• horvaadid (380 000 järeltulijat)
• inglased (350 000–420 000 järeltulijat)
• kreeklased (120 000 järeltulijat)
• araablased (700 000 järeltulijat)
• maputšed moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%.

Ajalugu

Põhja poolt tulnud indiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli maputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.

Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele korralikult vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane Maule lahing peatas inkade vallutused Maule jõel.

Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tšiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tšiili vallutas üks Francisco Pizarro ohvitsere Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tšiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tšiili sai osaks Peruu asekuningriigist.

Eurooplased ei hõivanud Tšiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tšiilis Hispaania kuninga poolt 1683. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelisteks.

Tšiili oli üsna väike koloonia. Ta oli piiratud läänest ookeaniga, lõunast maputšedega, idast Andidega ja põhjast Atacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, näiteks vallutas Francis Drake 1578 Tšiili peamise sadama Valparaiso. Seepärast oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi.

Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid.

Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. 18. septembril 1810 moodustati Tšiilis rahvuslik hunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseks vabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga Fernando VII.

Vaata ka

• 1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
• 2010. aasta Tšiili maavärin
• 2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus
• Tšiili jalgpallikoondis
• Tšiili veinid

Välislingid

 Tšiili – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Tšiili ametlik koduleht

Ameerika maad

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad