1902
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1898 | 1899 | 1900 | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | ► | ►►
1902. aasta (MCMII) oli 20. sajandi 2. aasta.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 17. jaanuar (ukj) – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich[1].
- 18. jaanuar (ukj) – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta 114,5 kg kaaluvat kangi surus järjest 21 korda[1].
- 22. jaanuar (ukj) – Voldemar Seeberg parandas kahel korral tõstmise maailmarekordeid[1].
- 8. veebruar – Tartu Spordiringi baasil asutati spordiselts Aberg.
- 4. august (vkj 22. juuli) – tööd alustas esimene Eesti rahvuslik pank ja ühistupank – Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus[2].
- 5. august – algasid 5.–8. augustil (vkj 23.–26. juulil) peetud keisripäevad Tallinnas: Tallinna külastas Vene keiser Nikolai II[2].
- 9. august (vkj 27. juuli) – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde[2].
- 11. september (vkj 29. august) – Jakob Hurt õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja[2].
- 20. september (vkj 7. september) – Tallinnas avati Russalka mälestussammas[2].
- Detsembris toimusid Tallinnas ja Riias Eestimaa ja Liivimaa kuberneride osalemisel erinõupidamised, kus arutati piirkondade põllumajandusolude parandamist[2].
- Toimusid 1802. aastal avatud keiserliku Tartu ülikooli 100. aastapäeva pidustused[2].
- Tallinna marksistlikud töölisrühmad ühinesid Mihhail Kalinini eestvõtmisel ülelinnaliseks sotsiaaldemokraatlikuks organisatsiooniks[2]. Organisatsiooni juhtivorganiks sai nn Tööliste Keskring[2].
- ilmus Eduard Vilde "Mahtra sõda"[2].
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 31. mai – Vereenigingi rahuga lõppes Buuri sõda.
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 12. juuli – Austraalia parlament loobus immigratsioonikitsenduste seadusest ja andis naistele hääleõiguse.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 6. oktoober – valmis 2000-miiline raudteelõik Johannesburgi ja Mosambiigi linna Beira vahel.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- 5. jaanuar – Myrtle Cook, Kanada kergejõustiklane
- 5. jaanuar – Valdeko Saksen, eesti vaimulik
- 18. veebruar – Gustav Ränk, Eesti etnoloog
- 21. veebruar – Edgar Kant, eesti geograaf
- 27. veebruar – John Steinbeck, ameerika kirjanik
- 30. märts – Amanda Jasmiin, eesti kunstnik
- 23. aprill – Halldór Kiljan Laxness, islandi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1955
- 28. mai – Voldemar Rannaleet, eesti purilendur
- 16. juuli – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
- 28. juuli – Karl Popper, briti filosoof
- 18. august – Adamson-Eric, eesti maali- ja tarbekunstnik
- 22. august – Leni Riefenstahl, Saksa režissöör ja fotograaf
- 21. september – Ilmari Salminen, Soome kergejõustiklane
- 5. oktoober – Gustav Raud, eesti kunstnik
- 5. oktoober – Koit Rink, Eesti sõjaväelane
- 21. november – Isaac Bashevis Singer, kirjanik, Nobeli auhind 1978
- 21. november – Mihhail Suslov, nõukogude poliitik, riigi peaideoloog
- 1. detsember – Rudolf Loo, eesti maadleja
- 16. detsember – Edgar Velbri, eesti arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- 29. september – Émile Zola, prantsuse kirjanik
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Hendrik Antoon Lorentz, Pieter Zeeman
- keemia – Hermann Emil Fischer
- meditsiin – Ronald Ross
- kirjandus – Christian Matthias Theodor Mommsen
- rahu – Élie Ducommun, Charles Albert Gobat
