Praam

Allikas: Vikipeedia
Praam kosmosesüstiku osadega
Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris

Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega laev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.[1]

Vahel nimetatakse ekslikult reisilaevu, eriti parvlaevu reisipraamideks või praamideks[2]. See on termini vale kasutamine.[3]

Kõige paremini sobivad praamid kasutamiseks madala veega ja ookeanilainete eest kaitstud piirkondades. Sellegipoolest liigitatakse praame sõidupiirkonna järgi mere-, reidi- ja siseveepraamideks.[2]

Harilikult on praamid pukseeritavad, aga leidub ka liikurpraame.[2]

Veetava lasti järgi eristatakse kuiv- ja vedellastipraame. Kuivlastipraamiga veetakse näiteks liiva, kivisütt või pakitud kaupa. Vedellastipraamiga veetakse näiteks vedelkütust, määrdeõli või vett.[2]

Kere materjali järgi eristatakse puit-, teras- ja raudbetoonpraame.[2]

Lihter on veetav praam, mida kasutatakse peamiselt suuremate laevade laadimiseks ja lossimiseks reidil, kui need ei saa suure süvise tõttu sadamasse sõita[4]. Lihtrid on varustatud lastimisseadmetega, tavaliselt on neil tekk ja mitu lastiruumi.

Pargas on veetav kerge konstruktsiooniga praam, mida kasutatakse peamiselt siseveekogudel. Neid ehitatakse ka töötlemata saematerjalist, harilikult üheks navigatsioonihooajaks.[5]

Pinnasepraam on veetav praam, mida kasutatakse sadamate ja laevasõiduteede süvendamisel ning vesiehitiste rajamisel pinnase (süvendusheitmete) teisaldamiseks. Pinnasepraami põhja all on puisteluugid, mille kaudu lastakse pinnas soovitud kohas vette. Pinnasepraamile annavad ujuvuse veetihedad parda- ja otsaruumid.[6]

Praami eritüübiks tuleb lugeda ka praamkonteinereid, mida kasutatakse praameritel ehk lihtrilaevadel (kasutusel on lühend LASH - Lighter Aboard Ship). Lihtrilaeva pardal on üks või mitu praami või muud väiksemat veesõidukit, mille abil laeval olev kaup reidilt sadamasse toimetatakse. Lihtrilaeval on ka seadmed nende veesõidukite vettelaskmiseks ja pardalevõtmiseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mereleksikon. Tallinn, 1996
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tehnikaleksikon, lk. 390
  3. Keelekapten Uno Laur. Sirp, 19. veebruar 2016
  4. Tehnikaleksikon, lk. 272
  5. Tehnikaleksikon, lk. 361
  6. Tehnikaleksikon, lk. 373