25. august
Allikas: Vikipeedia
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | |||
| 2017 | ||||||
25. august on Gregoriuse kalendri 237. (liigaastal 238.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1828 – Tartu ülikooli juures avati Usuteaduslik Seminar (Theologische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).[1]
- 1875 – Tartus avas uksed saksa eraprogümnaasium[2].
- 1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja[3].
- 1926 – Vabariigi Valitsus otsustas määrata sõjaminister Jaan Sootsi riigivanema asetäitjaks.
- 1938 – Vabariigi President Konstantin Päts avas Kehra sulfaattselluloositehase.
- 1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase avamisest.
- 1939 – avati Tallinna Loomaaed.[4]
- 1940 – Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks, selle Presiidiumi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.[5]
- 1944 – Punaarmee hõivas Tartu.
- 1988 – Eesti Roheline Liikumine korraldas rahvakogunemise Tallinna Linnahallis, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ette resolutsioon, kus nõuti Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli tagasiastumist.[6]
- 1991 – Eesti Vabariigi Valitsus keelustas Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.
- 1993 – Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue said linna staatuse.[5]
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 218 eKr – Hannibal ületas Rhône'i teel Itaaliasse.
- 1580 – Hispaania võitis Portugali Alcántara lahingus, Portugalis algas Hispaania okupatsioon.
- 1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.
- 1718 – rajati La Nouvelle-Orléans, pärastine New Orleans.
- 1768 – James Cook läks oma esimesele reisile.
- 1825 – Uruguay iseseisvus Brasiiliast.
- 1830 – Hollandi ülemvõimu vastase Belgia revolutsiooni algus
- 1875 – Matthew Webb ujus esimesena üle La Manche'i.
- 1920 – lõppes Varssavi lahing, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.
- 1955 – viimased NSV Liidu Nõukogude Armee väeosad lahkusid Austriast
- 1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.[7]
- 1968 – Moskvas Punasel väljakul protesteeris 8 meeleavaldajat Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõne minuti jooksul.[8]
- 1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse
- 2012 - Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 25. augustil
- 1530 – Ivan IV Groznõi, Vene tsaar
- 1744 – Johann Gottfried von Herder, saksa kirjanik
- 1767 – Saint-Just, Prantsuse revolutsionäär
- 1819 – Alan Pinkerton, USA detektiiv
- 1845 – Ludwig II, Baieri kuningas
- 1900 – Hans Adolf Krebs, saksa biokeemik
- 1909 – Valentin Varamaa, eesti jurist
- 1912 – Erich Honecker, Saksa DV parteijuht
- 1918 – Leonard Bernstein, USA dirigent ja helilooja
- 1930 – Sean Connery, filminäitleja
- 1930 – Georgi Danelia, gruusia filmirežissöör
- 1933 – Lauri Luud, eesti astronoom
- 1939 – Tamara Solodnikova, eesti näitleja
- 1942 – Margarita Terehhova, vene filminäitleja
- 1947 – Adolf Käis, eesti lavastaja
- 1948 – Anna Žigure, eesti tõlkija
- 1949 – Martin Amis, inglise kirjanik
- 1950 – Vambo Pikknurm, eesti tšellist
- 1950 – Ene Poll, eesti ajakirjanik
- 1952 – Kirill Teiter, eesti ajakirjanik
- 1953 – Uku Toom, eesti ajakirjanik
- 1954 – Elvis Costello, muusik
- 1958 – Tim Burton, USA filmirežissöör
- 1960 – Heli Kask, eesti majandusinsener
- 1962 – Ülo Valk, eesti folklorist
- 1970 – Claudia Schiffer, supermodell
- 1970 – Ronald Waterreus, hollandi jalgpallur
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 25. augustil
- 1776 – David Hume, šoti filosoof
- 1822 – William Herschel, astronoom
- 1867 – Michael Faraday, füüsik
- 1882 – Friedrich Reinhold Kreutzwald, eesti kirjanik ja rahvaluule töötleja
- 1900 – Friedrich Nietzsche, saksa filosoof
- 1908 – Henri Becquerel, prantsuse füüsik
- 1927 – Elisabeth Aspe, eesti kirjanik
- 1936 – Lev Kamenev, Nõukogude poliitik
- 1936 – Sergei Kamenev, Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane
- 1938 – Karel Čapek, tšehhi kirjanik
- 1939 – Léon Drugmand, Eesti peakonsul Brüsselis
- 1956 – Alfred Kinsey, USA seksuoloog
- 1976 – Eyvind Johnson, rootsi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1974
- 1984 – Truman Capote, USA kirjanik
- 1989 – Jan Frenkel, Vene helilooja
- 2001 – Aaliyah, ameerika laulja ja näitleja
- 2012 – Neil Armstrong, astronaut ja esimene inimene, kes astus Kuu pinnale
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ http://www.tallinnzoo.ee/index.php?ide=1,57
- ↑ 5,0 5,1 Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost
- ↑ Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 149
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/rome-1960
- ↑ http://grani.ru/Society/History/m.218092.html
