19. august
Allikas: Vikipeedia
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | ||||
| 2016 | ||||||
19. august on Gregoriuse kalendri 231. (liigaastal 232.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1700 – Põhjasõja ametlik algus: Venemaa kuulutas Rootsile sõja. [viide?]
- 1828 – tööd alustas Tartu elementaarkooliõpetajate seminar[1].
- 1907 – asutati Eesti Kirjanduse Selts, mille esimeheks valiti Villem Reiman[2].
- 1911 – Tallinnas toimusid esimesed spordiseltsidevahelised olümpiamängud[3].
- 1917 – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu enamlased, kelle esindaja Jaan Anvelt valiti linnavolikogu juhatajaks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.
- 1932 – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
- 1935 – Riigivanem Konstantin Päts alustas visiiti Soome.
- 1938 – Vabariigi Valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.
- 1944 – Paldiskisse saabusid "soomepoisid" (Soome 200. jalaväerügement), et jätkata võitlust kodumaa pinnal. Saabunud väeosa allutati kohe Saksa ohvitseridele ja lahutati osadeks: I pataljon saadeti Tartu alla, II pataljon Kehra õppelaagrisse.
- 1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar Panso.
- 1994 – Eesti naiste jalgpallikoondis pidas Kaunases oma esimese maavõistlusmängu. Leedu naiskonnale jäädi alla 0:3.[4]
- 1991 – Augustiputš: Tallinnas maandusid dessantväelased, Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid, Punalaevastik blokeeris Tallinna sadama merelt. EV Ülemnõukogu, valitsuse, Eesti Komitee, Rahvarinde ja Ametiühingute Kesknõukogu avaldustes mõisteti riigipöördekatse hukka, toetati Venemaa demokraatiat ja kutsuti eestlasi üksmeelsele tegevusele.
- 1997 – Lääne-Viru maakohus tunnistas endise riigikogu liikme Ülo Vooglaiu süüdi kahe hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamises ja mõistis talle tingimisi vabadusekaotuse.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1768 – Peterburis pandi alus Iisaku peakirikule.
- 1839 – Louis Daguerre esitles fotografeerimistehnikat, mis tema järgi sai nimeks dagerrotüüpia.
- 1919 – Afganistan sai Suurbritanniast sõltumatuks.
- 1927 – Venemaa kirikupea metropoliit Sergius I tunnistas Vene Õigeusu Kiriku lojaalsust nõukogude võimule.
- 1939 – NSVL ja Saksamaa vahelise kaubanduslepingu sõlmimine, mis kindlustas Saksamaa võimekuse pidada sõda.
- 1945 – Augustirevolutsioon Vietnamis: Viet-minh Hồ Chí Minhi juhtimisel hõivas Hanoi.
- 1995 – Sarajevo lähedal hukkus USA eriesindaja endises Jugoslaavias, endine USA suursaadik Eestis Robert Frasure. Eesti Vabariigi president Lennart Meri annetas talle postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 19. augustil
- 1883 – Coco Chanel, prantsuse moelooja
- 1936 – Merike Rõtova, eesti maletaja ja maleajakirjanik
- 1936 – Lembit Saarnits, eesti õigusteadlane
- 1937 – Aleksandr Vampilov, vene kirjanik
- 1940 – Johnny Nash, ameerika muusik
- 1942 – Elmar-Johannes Truu, Eesti poliitik
- 1946 – Leo Karpin, eesti meelelahutussaadete režissöör
- 1950 – Sirje Runge, eesti maalikunstnik ja disainer
- 1950 – Tarmo Mänd, Eesti poliitik
- 1958 – Ülle Kruus, eesti kunstiajaloolane
- 1963 – Pille-Riin Purje, eesti teatrikriitik
- 1964 – Valeria Ränik, eesti kirjanik
- 1979 – Ivan Geško, ukraina kergejõustiklane
- 1982 – Ele Millistfer, eesti laulja
- 1986 – Christina Perri, USA laulja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 19. augustil
- 14 – Augustus
- 1493 – Friedrich III, Saksa-Rooma keiser
- 1662 – Blaise Pascal, prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof
- 1819 – James Watt, šoti insener
- 1936 – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
- 1941 – Anton Teetsov, eesti pangandustegelane
- 1982 – Ago Neo, eesti maadleja
- 1990 – Olavi Alakulppi, Soome ja USA murdmaasuusataja
- 1994 – Linus Pauling, USA biokeemik
- 2012 – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
- 2013 – Olev Subbi, eesti kunstnik
- 2015 – Aleksander Heintalu (Vigala Sass), eesti ravitseja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Afganistani iseseisvuspäev (1919, vaata artiklit Rawalpindi rahu)
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 122
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ ESBL: Päev spordiajaloos, vaadatud 18. august 2016
