1880
Allikas: Vikipeedia
◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1876 | 1877 | 1878 | 1879 | 1880 | 1881 | 1882 | 1883 | 1884 | ► | ►►
1880. aasta (MDCCCLXXX) oli 19. sajandi 80. aasta.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- Valmis Uulu kirik
- 1. jaanuar[viide?] – alustas tööd Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool.
- 27. jaanuar (vkj 15. jaanuar) – avati Tallinna Raudtee Tehnikakool[1]. Kooli avamisest sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis[1].
- 1. märts (vkj 18. veebruar) – Balti rüütelkonnad esitasid Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu[1].
- 23.-25. juuni (vkj 11.-13. juuni) – Tallinnas toimus III üldlaulupidu.
- 12. juuli (vkj 30. juuni) – Venemaa keiser kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole[1]. See oli eriline seetõttu, et nende koolide asutamine ei olnud ülevenemaalise põhimäärusega kooskõlas[1].
- 15. juuli (vkj 3. juuli) – asutati eesti esimene naisorganisatsioon Eesti Aleksandri-komitee Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli Lydia Koidula õde Eugenie Rosenthal[1].
- 6. oktoober (vkj 24. september) – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna[1].
- 9. oktoober (vkj 27. september) – toimus Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutamiskoosolek[1].
- 7. november (vkj 26. oktoober) – Jakob Hurt sai Peterburi Jaani koguduse õpetajaks[1].
- 13. november (vkj 1. november) – Johann Voldemar Jannsen sai rabanduse ja oli sunnitud avalikust elust eemalduma[1].
- 15. november (vkj 3. november) – asutati Vene Tehnika Seltsi Eestimaa osakond[1].
- 30. november (vkj 18. november) – endise 4-klassilise kreiskooli alusel loodi Tartu Reaalkool[1].
- Ilmus Eduard Bornhöhe "Tasuja"[1].
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- 22. veebruar – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
- 24. veebruar – Mihkel Klaassen, riigikohtunik
- 12. märts – Jaan Soots, Eesti sõjaväelane
- 6. mai – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
- 9. mai – Mihkel Lüdig, eesti helilooja
- 25. mai – Eižens Laube, läti arhitekt
- 10. juuni – André Derain, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
- 13. juuni – Taavet Mutsu, eesti kirjastaja
- 30. oktoober – Georg Johannes Parikas, eesti fotograaf
- 6. november – Robert Musil, austria kirjanik
- 28. november – Aleksandr Blok, vene luuletaja
- 8. detsember – Johannes Aavik, eesti keeleteadlane
- 31. detsember – George Marshall, USA sõjaväelane ja riigimees, Nobeli rahuauhind 1953 Marshalli plaani eest
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- 28. aprill – Konstantin von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
- 8. mai – Gustave Flaubert, prantsuse kirjanik
- 3. oktoober – Adolphe-Félix Cals, prantsuse maalikunstnik
- 28. oktoober – Edouard Séguin, prantsuse arst ja õpetaja. Vaimupuudepedagoogika rajaja.
