25. mai
Allikas: Vikipeedia
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | ||||
| 2017 | ||||||
25. mai on Gregoriuse kalendri 145. (liigaastal 146.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. mai (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1924 – Pariisi olümpiamängud: Eesti kaotas jalgpallis USA-le 0:1. See oli Eesti rahvuskoondise esimene mäng tiitlivõistlustel[1].
- 1928 – Riigikogu võttis vastu "Raudteevõrgu arendamise seaduse"[2].
- 1934 – Valitsuse ettepanekul kuulutas riigivanem oma dekreediga välja koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4-klassiliseks. Sellele järgnesid 5-klassiline keskkool ja 3-klassiline gümnaasium.[3]
- 1936 – Sõjaringkonnakohtus lõppes 6. mail alanud teine vabadussõjalaste protsess. Kohtu all oli 154 inimest süüdistatutena 8. detsembri mässukava koostamisel osalemises. Peategelastele mõisteti kuni 20 aastat sunnitööd.
- 1936 – Villem Zimmermann valiti Haimre vallavanemaks.
- 1938 – Vabariigi President Konstantin Päts pani Sisekaitseülema ülesanded Richard Veermaale.
- 1962 – Põltsamaal valmis kohaliku autobaasi eestvedamisel Nõukogude Liidu esimene spetsiaalne kardirada.[4]
- 1968 – Rapla–Virtsu rong tegi viimase reisi, sest kavas oli see kitsarööpmeline raudtee likvideerida[2].
- 1986 – Vaino Väljas sai Nõukogude Liidu suursaadikuks Nicaraguas.
- 1987 – asutati Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu.[5]
- 1992 – Eesti sai Rahvusvahelise Valuutafond täieõiguslikuks liikmeks.[6]
- 2002 – Tallinnas toimus 47. Eurovisiooni lauluvõistlus, millel Eestit esindanud rootsi lauljatar Sahlene tuli looga "Runaway" kolmandale kohale.
- 2011 – Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga kirjutas alla ühiskommünikeedele, millega sõlmiti Eesti diplomaatilised suhted Saalomoni Saarte ja Tuvaluga.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977 – filmisaaga "Tähtede sõda" esimese filmi esilinastus.
- 1983 – "Tähtede sõja" kolmanda filmi "Jedi tagasitulek" esilinastus.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 25. mail.
Pikemalt artiklis - 1820 – Anne Brontë, inglise kirjanik
- 1865 – Pieter Zeeman, hollandi füüsik; Nobeli füüsikaauhind (1902)
- 1889 – Igor Sikorsky, helikopteri leiutaja
- 1922 – Enrico Berlinguer, Itaalia poliitik ja jurist
- 1926 – Miles Davis, USA jazzmuusik ja helilooja
- 1927 – Robert Ludlum, ameerika ulmekirjanik
- 1931 – Georgi Gretško, nõukogude kosmonaut
- 1941 – Vladimir Voronin, Moldova Vabariigi president
- 1942 – Kalle Kurg, eesti luuletaja, prosaist, esseist, kriitik, tõlkija
- 1947 – Lea Veelma, eesti ajakirjanik
- 1949 – Jamaica Kincaid (Elaine Cynthia Potter Richardson), Antigua ja Barbuda kirjanik
- 1958 – Paul Weller, briti muusik
- 1960 – Eduard Toman, Eesti näitleja ja lavastaja
- 1963 – Mike Myers, kanada komöödianäitleja
- 1963 – Eha Rünne, eesti kergejõustiklane
- 1963 – Arno Uutma, eesti kabetaja
- 1966 – Tauno Kangro, eesti skulptor
- 1967 – Luc Nilis, belgia jalgpallur
- 1969 – Anne Heche, ameerika näitleja
- 1971 – Sonya Smith, USA/Venezuela näitleja
- 1975 – Lauryn Hill, ameerika hiphopilaulja
- 1975 – Isabelle A, flaami tantsumuusikalaulja
- 1975 – Triin Olev (Stellah), eesti laulja
- 1976 – Stefan Holm, rootsi kergejõustiklane (kõrgushüppaja)
- 1976 – Erki Pütsep, eesti jalgrattur
- 1979 – Monica Keena, ameerika filminäitleja
- 1982 – Irina Simagina, vene kergejõustiklane
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 25. mail.
- 1681 – Pedro Calderón de la Barca, hispaania näitekirjanik
- 1805 – William Paley, inglise teoloog ja filosoof
- 1934 – Gustav Holst, inglise helilooja
- 1978 – Artur Vader, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978
- 1988 – Ernst Ruska, saksa füüsik; Nobeli füüsikaauhind (1986)
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Aafrika vabastamise päev
- Eesti rahvakalendris urbanipäev
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +27,9 °C (1930)
- Tallinna miinimumtemperatuur –2,2 °C (1867)
- Tartu maksimumtemperatuur +29,5 °C (1900)
- Tartu miinimumtemperatuur –3,1 °C (1969)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ ESBL: päev spordiajaloos
- ↑ Olaf Kuuli. Sotsialistid ja kommunistid Eestis. Tallinn, 1999, lk. 159
- ↑ https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/92.html
