15. märts
Allikas: Vikipeedia
| << Märts >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | ||
| 2017 | ||||||
15. märts on Gregoriuse kalendris aasta 74. (liigaastal 75.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 291 päeva.
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1526 – jätkusid reformatsiooniaegsed rahutused, rüüstati Uus-Pärnu kirikuid.
- 1925 – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15[1].
- 1929 – Tallinna restoranides kehtestati 10-protsendine sunduslik jootraha[2].
- 1931 – Richard Roht ja Mart Raud heideti Eesti Kirjanikkude Liidust välja[3].
- 1938 – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlasekarjäär[1].
- 1946 – ENSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber ENSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.
- 1959 – Toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseisu valimised.
- 1990 – 1985. aastal valitud Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis pidas oma viimase istungi.[4]
- 2005 – Tallinnas moodustasid uue koalitsiooni Res Publica ja Keskerakond. Tõnis Palts jäi linnapeaks, volikogu esimeheks sai Edgar Savisaar.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 44 eKr – Rooma diktaator Julius Caesar mõrvati rühma senaatorite poolt (märtsi iidid).
- 1341 – Saja-aastase sõja ajal sõlmisid Saksa keiser Ludwig IV ja Prantsusmaa kuningas Philippe VI Vincennes'is liidu.
- 1382 – Firenzes haaras võimu rahvaliikumine Popolo Grasso.
- 1493 – Christoph Kolumbus jõudis oma esimeselt reisilt läänepoolkerale tagasi Hispaaniasse.
- 1560 – ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, seevastu võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.
- 1580 – Hispaania kuningas Felipe II pani Madalmaade vabadusvõitluse liidri Oranje Willemi pea eest välja 25 000 kuldmünti.
- 1603 – Prantsuse meresõitja ja maadeavastaja Samuel de Champlain läks teele Uue Maailma poole.
- 1875 – ametisse astus USA kardinal John McCloskey.
- 1892 – Jesse W. Reno esitles esimest elevaatorit New Yorgis.
- 1903 – Suurbritannia viis lõpule Põhja-Nigeeria vallutamise.
- 1907 – Soome naised said esimestena Euroopas valimisõiguse.
- 1916 – USA president Woodrow Wilson saatis 12000 USA sõdurit üle piiri Mehhikosse kindral John Pershingi Pancho Villa juhitud mässuliste talupoegade vastu.
- 1917 – Venemaa keiser Nikolai II loobus Pihkvas Venemaa ainuvalitseja tiitlist ja Venemaa keisri troonist.
- 1933 – Adolf Hitler kuulutas Saksamaa Kolmandaks Riigiks.
- 1937 – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd.
- 1939 – Saksamaa okupeeris Tšehhoslovakkia moodustati Böömi-Määrimaa protektoraat ja iseseisev Slovakkia riik.
- 1940 – Hermann Göring ütles, et 100–200 kirikukella on Saksamaale piisav: ülejäänud võib sulatada sõjatööstuse tarbeks.
- 1985 – registreeriti maailma esimene internetidomeen.
- 1988 – hukati USA tippspioon Sergei Poljakov.
- 1988 – Iisraeli võimud kehtestasid palestiinlastele okupeeritud territooriumil liiklemise keelu.
- 1990 – Mihhail Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu esimeseks presidendiks. Samal päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu õigustühiseks Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.
- 1990 – Iraak hukkas Londonis väljaantava ajalehe reporteri, kes mõisteti süüdi spioneerimises.
- 1991 – Serbia president Borislav Jovic astus tagasi, kuna kollektiivne presidentuur ei suutnud kehtestada üleriigilist eriolukorda.
- 1991 – Saksamaa saavutas Teise maailmasõja järel taas täieliku iseseisvuse. Nimelt neli seni Saksamaad okupeerinud riiki NSV Liit, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA loobusid kõikidest seni veel alles jäänud nõudmistest.
- 1992 – Türgi idaosa tabas maavärin, surma sai 800 inimest.
- 1994 – Kirde-Brasiilia vangide ülestõusus võeti pantvangi katoliku kardinal, kaks piiskoppi ja veel 15 inimest.
- 1994 – võeti vastu Valgevene põhiseadus.
- 1996 – Taiwani president nõudis, et Hiina lõpetaks saareriigi ärritamise sõjaväemanöövritega. Hiina teatas seepeale uute manöövrite korraldamisest Taiwanile veelgi lähemal.
- 1996 – Hollandi lennukitööstuskompanii Fokker teatas oma pankrotist, tuues kaasa suurima koondamise riigi ajaloos.
- 1997 – Zaire'i mässulised vallutasid Kisamgani linna, valitsuse viimase tugipunkti riigi idaosas.
- 1997 – avati näitus, kus näidati Jack Kevorkiani 13 maali, mis kujutasid maharaiutud päid, mõranenud koljusid ja mädanevaid laipu.
- 1998 – Valge Maja endine töötaja Kathleen Willey süüdistas president Bill Clintonit ahistamises.
- 1999 – Põhja-Iirimaal hukkus autopommiplahvatuses Rosemary Nelson, tuntud advokaat, kes esindas katoliiklastest kliente mitmes kohtuprotsessis, mida meedias laialdaselt kajastati. Mõrva võttis omaks katoliiklastevastane terrorirühmitus Red Hand Defenders.
- 1916 – New Yorgi kohus mõistis esmakordselt inimese süüdi DNA-analüüsi tulemusena.
- 2004 – teadlased avastasid uue taevakeha Sedna, seni kaugeima teadaoleva objekti meie Päikesesüsteemis.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 15. märtsil
- 1779 – lord Melbourne (William Lamb, teine Melbourne'i vikont), Suurbritannia peaminister
- 1830 – Paul Heyse, saksa kirjanik (Nobeli kirjandusauhind 1910)
- 1886 – Sergei Kirov, Nõukogude poliitik
- 1899 – Aleksander Loorits, eesti kultuuriloolane
- 1907 – Zarah Leander, rootsi näitleja ja laulja
- 1915 – Epp Kaidu (Leida Ird), eesti lavastaja ja näitleja
- 1921 – Luulik Kokamägi, eesti maalikunstnik
- 1950 – Raivo J. Raave, eesti teoloog
- 1959 – Renny Harlin (Lauri Harjola), soome filmirežissöör
- 1962 – Terence Trent D'Arby ameerika laulja
- 1971 – Meelis Loit, eesti vehkleja
- 1974 – Sirli Hiius (Sarah), eesti laulja
- 1975 – Eva Longoria, USA näitleja
- 1981 – Jens Salumäe, eesti suusakahevõistleja
- 1986 – Jevgeni Ossinovski, Eesti poliitik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 15. märtsil
- 44 eKr – Julius Caesar (mõrvati), rooma imperaator
- 1842 – Luigi Cherubini, itaalia helilooja
- 1934 – Aleksander Melnikov, Tartu Ülikooli kriminalistika õpetaja
- 1937 – H. P. Lovecraft, USA õuduskirjanik
- 1938 – Nikolai Buhharin, vene revolutsionäär (hukati)
- 1938 – Aleksei Rõkov, vene revolutsionäär ja nõukogude poliitik (hukati)
- 1938 – Genrihh Jagoda, NKVD juht aastail 1934–1936 (hukati)
- 1938 – Nikolai Krestinski, vene revolutsionäär (hukati)
- 1944 – Jüri Brandt, eesti põllumees
- 1961 – Akiba Rubinstein, malesuurmeister
- 1970 – Tarjei Vesaas, norra kirjanik
- 1972 – Theodor Gutman, endine Eesti konsul Buenos Aireses
- 1975 – Aristoteles Onassis (Αριστοτέλης Ονάσσης), kreeka reeder
- 1993 – Valmar Adams, eesti kirjanik
- 1994 – Ilmar Malin, eesti maalikunstnik
- 1998 – Benjamin Spock, ameerika lastearst, olümpiavõitja sõudmises (1924)
- 2004 – John Pople, inglise keemik, Nobeli keemiaauhind 1998
- 2010 – Heno Sarv, Eesti kultuurigeograaf ja etnoloog
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
