11. august
Allikas: Vikipeedia
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | |||
| 2017 | ||||||
11. august on Gregoriuse kalendri 223. (liigaastal 224.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1919 – leevendamaks vastuolusid Eesti ja Venemaa vahel, loodi Tallinnas liitlasriikide nõudel Loode-Venemaa valitsus, mis tunnustas Eesti iseseisvust. See ei muutnud Loodearmee juhtkonna eitavat suhtumist Eestisse.
- 1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Madis Jaakson
- 1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, sulges Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL), Noorsotsialistliku Liidu, Demokraatliku Liinisõdurite Ühenduse ja muud taolised organisatsioonid, seadis trükitöödele sisse eeltsensuuri ja nimetas Sisekaitseülema ametisse kindralmajor Gustav Jonsoni.
- 1934 – Valka saabus raudteel Poola tankettide rühm.
- 1937 – Tallinnas pandi nurgakivi Kadrioru administratiivhoonele, mille projekti autoriks oli arhitekt Alar Kotli.
- 1940 – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.
- 1944 – Toimus Permisküla lahing.
- 1946 – Lydia Koidula sängitati Tallinna Metsakalmistule.
- 1992 – Riigi Valimiskomisjon registreeris Riigikogu liikme 101 kohale 633 kandidaati, kellest 26 olid sõltumatud ning ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.
- 1993 – Riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.
- 1993 – siseministeerium kandis Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse alates 1944. aastast eksiilis tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku
- 1994 – Vene pool alustas töid Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimiseks.
- 1995 – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja.
- 1999 – Toompeale valitsust kiruma kogunenud mässumeelsed põllumehed jätsid lahkudes lossiplatsile kaks siga.
- 1999 – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
- 2011 – Relvastatud Karen Drambjan tungis Kaitseministeeriumi hoonesse ja hukkus järgnevas tulevahetuses.[1]
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 3114 eKr – algas maajade kalendri ajaarvestus.
- 586 eKr – kuningas Saalomoni ehitatud templi oletatav hävitamine Babüloonia vägede poolt Jeruusalemmas.
- 117 – Roomas tõusis troonile keiser Hadrianus.
- 490 – Adda lahing: Adda jõe kallastel toimus lahing Itaalia kuninga Odoakeri ja idagootide valitseja Theoderich Suure vahel, mis lõppes Odoakeri kaotuse ja taandumisega Ravennasse.
- 1332 – Šotimaa parunid eesotsas Edward Balioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II vägesid.
- 1450 – Inglise väed alistasid Saja-aastases sõjas Cherbourgi, viies lõpule Normandia vallutamise.
- 1492 – paavstitroonile tõusis kardinal Rodrigo Borgia, kes võttis paavstinimeks Aleksander VI.
- 1499 – Türklased lõid Sapienza lahingus Venezia laevastikku.
- 1512 – Inglise laevastik hävitas Bresti sadamas 25 Prantsuse laeva.
- 1530 – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medicite dünastia.
- 1687 – Lorraine'i hertsog Charles V ja Badeni markkrahv Ludwig Wilhelm lõid Mohácsi lahingus Türgi Suleiman Paša vägesid
- 1759 – Venemaa ja Austria väed lõid Kunersdorfi lahingus Preisimaa vägesid ja Dresden langes austerlaste kätte.
- 1813 – Austria kuulutas Prantsusmaale sõja.
- 1863 – Prantsusmaa tegi Kambodžast oma protektoraadi.
- 1898 – Hawaii saared läksid Ameerika Ühendriikide võimu alla.
- 1903 – Jaapan saatis Venemaale noodi, kus nõudis, et Venemaa lahkuks Mandžuuriast.
- 1910 – Belgia ja Saksamaa allkirjastasid lepingu, millega sai nende koloniaalvalduste piiriks Aafrikas Rusizi jõgi.
- 1914 – Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
- 1918 – lõppes Amiensi lahing.
- 1920 – Riias sõlmiti rahuleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.[2]
- 1920 – Genfis algas üks esimesi ülemaailmseod oikumeenilisi konverentse. Sellest võttis osa kirikutegelasi Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.
- 1934 – Ameerika Ühendriikides San Francisco lahes Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
- 1935 – Kaunases algas kuni 18. augustini kestnud Ülemaailmne Leedulaste Kongress, osales 3000 esindajat 17 riigist.[3]
- 1938 – Saksamaal algas mobilisatsioon.
- 1941 – Prantsuse marssal Philippe Pétain kutsus oma kaasmaalasi üles toetama Teises maailmasõjas Saksamaad.
- 1952 – Jordaania troonile asus kuningas Ḩusayn.
- 1952 – Argentina pealinnas Buenos Aireses toimusid riigi esimese leedi Eva Peróni matused.
- 1960 – ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld ja ÜRO väeüksused sisenesid Katangasse.
- 1960 – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.
- 1970 – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
- 1971 – Süüria katkestas diplomaatilised suhted Jordaaniaga, sest puhkes piirisõda.
- 1972 – Lõuna-Vietnamis lõpetas lahingutegevuse viimane Ameerika Ühendriikide võitlussalk.
- 1985 – Jaapani reisilennuk sõitis teel Ōsakast Tōkyōsse vastu mäeseina, katastroofis hukkus üle 520 inimese.
- 1987 – Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid naftarikkasse Pärsia lahe piirkonda miiniotsijad.
- 1988 – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud massimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ning kõigist teistest riigiametitest.
- 1990 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayn pakkus välja võimaluse siduda Iraagi vägede väljaviimine Kuveidist Iisraeli vägede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt.
- 1991 – Liibanonis pantvangis olnud ameeriklane Edward Tracy saabus Saksamaale.
- 1992 – USA, Kanada ja Mehhiko sõlmisid vabakaubanduslepingu.
- 1993 – paavst Johannes Paulus II pöördus USA-s Denveri staadionil 85000 inimese poole.
- 1994 – USA ja Põhja-Korea leppisid kokku tuumapinge lõdvestamise suhtes.
- 1995 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayni väimees mõistis oma esimeses põgenemisjärgses avalikus esinemises oma äia hukka ja kuulutas välja tema kukutamise kampaania.
- 1996 – Saksamaa palus Itaalial välja anda endine SS kapten Erich Priebke, kes oli taas vahistatud pärast seda, kui Rooma sõjatribunal oli pärast sõjakuritegude kohtuprotsessi ta vabastanud.
- 1999 – toimus Euroopas nähtav täielik päikesevarjutus.
- 2003 – NATO võttis Ameerika Ühendriikidelt üle Afganistani rahutagamismissiooni juhtimise.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 11. augustil.
Pikemalt artiklis - 1778 – Friedrich Ludwig Jahn, saksa võimlemise isa
- 1804 – Vladimir Odojevski, vene kirjanik ja helilooja
- 1837 – Marie François Sadi Carnot, Prantsusmaa president 1887–1894
- 1879 – Frieda von Richthofen, saksa kirjanik
- 1881 – Aleksander Aberg, eesti maadleja
- 1884 – Panait Istrati, rumeenia kirjanik
- 1905 – Ernst Jaakson, Eesti diplomaat
- 1909 – Uku Masing, eesti teoloog ja luuletaja
- 1914 – José Silva, Silva meetodi looja
- 1928 – Heino Väli, eesti kirjanik
- 1933 – Väino Aren, eesti näitleja
- 1933 – Jerzy Grotowski, poola lavastaja
- 1939 – Anatoli Kašpirovski, hüpnotiseerija
- 1942 – Luule Komissarov, eesti näitleja
- 1943 – kindral Pervez Musharraf, Pakistan president
- 1946 – Óscar Berger, Guatemala poliitik
- 1948 – Jan Palach, tšehhi tudeng
- 1950 – Steve Wozniak, arvutiinsener, Apple Computeri asutaja
- 1953 – Angela Arraste, eesti rahvatantsujuht
- 1963 – Piret Viires, eesti kirjanduskriitik
- 1969 – Ago Markvardt, eesti suusakahevõistleja
- 1972 – Anti Selart, eesti ajaloolane
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 11. augustil.
- 480 eKr – Leonidas I, Sparta kuningas
- 1886 – Lydia Koidula, eesti kirjanik
- 1919 – Andrew Carnegie, šoti-ameerika tööstur, filantroop
- 1939 – Jean Bugatti, prantsuse autokonstruktor
- 1939 – Alphonse Osbert, prantsuse kunstnik
- 1953 – Tazio Nuvolari, itaalia auto- ja motosportlane
- 1956 – Jackson Pollock, ameerika kunstnik
- 1964 – Uno Tölpus, eesti arhitekt
- 1996 – Vanga, bulgaaria selgeltnägija
- 2003 – Ahti Nurmis, eesti laulja
- 2011 – Kalju Karask, eesti laulja ja näitleja
- 2011 – Ülo Ignats, eesti ajakirjanik
- 2014 – Robin Williams, USA näitleja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Zimbabwe – kangelaste päev
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06232719
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 282
