16. juuli
Allikas: Vikipeedia
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2016 | ||||||
16. juuli on Gregoriuse kalendri 197. (liigaastal 198.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1742 – Tallinnas toimusid rahutused hernhuutlaste tegevuse vastu[1].
- 1856 – rahvapidu Pullapääl, kus viibis ka Aleksander II oma keisrinnaga.
- 1859 – Aleksander II ja Maria Aleksandrovna saabusid nädalaks Haapsallu.
- 1870 – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi avakoosolek[2].
- 1964 – anti välja seadus kolhoositegelaste (sh kolhoositalurahva) pensionidest ja toetustest; see lähendas kolhoositalurahvast töölistele ja teenistujatele[3].
- 1965 – algas XVI üldlaulupidu Tallinnas.
- 1982 – esimest korda toimusid Tallinna vanalinna päevad.[4]
- 1993 – Narvas ja Sillamäel pidasid vene ringkonnad omaalgatuslikku referendumit "rahvuslik-territoriaalse autonoomia" küsimustes.
- 2007 – 16. juuli – 17. juuli – VIII Tartumaa trallam
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 622 – islami kalendri algus.
- 1616 – Stockholmi pank andis välja esimesed paberrahad.
- 1945 – USA lõhkas New Mexico osariigis Jornada del Muerto kõrbes Alamogordo lähedal maailma esimese aatomipommi.[5]
- 1950 – jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängus võitis Uruguay 199 000 pealtvaataja ees Brasiiliat 2:1 ja tuli teist korda maailmameistriks.
- 1956 – Karjala-Soome NSV muudeti Karjala ANSV-ks.[6]
- 1966 – Hiina kommunistlik liider Mao Zedong ujus Wuhani lähedal Jangtse jões pärivoolu natuke rohkem kui ühe tunninga 14,5 kilomeetrit. Sellega demonstreeris ta Kultuurirevolutsiooni eel avalikkusele oma head vormi.[7]
- 1969 – Floridast tõusis õhku USA kosmoselaev Apollo 11, et viia Kuule esimesed inimesed.
- 1979 – Iraagi president Ahmed Hassan al-Bakr astus tagasi ning võimule sai asepresident Saddam Hussein.
- 1988 – Riias kogunes ligi 30 000 inimest miitingule nõudma Läti rahvuslipu ennistamist vabariigi ametliku lipuna.[8]
- 1994 – Jupiteri tabas komeedi Shoemaker-Levy 9 kildude rünnak.
- 2004 – Filipiinid alustasid oma relvajõudude väljaviimist Iraagist.
- 2004 – Indias Tamil Nadu osariigis hukkus Kumbakonami Issand Krišna koolis tulekahjus vähemalt 80 last, 32 last viidi raskete vigastustega haiglasse. Tuli sai nähtavasti alguse köögist, kus valmistati lõunasööki 450 6–13-aastase poisile ja tüdrukule.
- 2004 – ÜRO tribunal mõistis Rwanda 1994. aasta genotsiidi õhutajana genotsiidis ja inimsusvastastes kuritegudes süüdi endise rahandusministri Emmanuel Ndindabahizi ja mõistis ta eluks ajaks vangi.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 16. juulil
- 1841 – Nikolai von Glehn, mõisnik, Nõmme rajaja
- 1872 – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
- 1902 – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
- 1964 – Nino Burdžanadze, gruusia poliitik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 16. juulil
- 1857 – Pierre-Jean de Béranger, prantsuse luuletaja ja laulutekstide kirjutaja
- 1942 – August Traksmaa, eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 1970 – Elsa Triolet, prantsuse kirjanik
- 1977 – Edgar Velbri, eesti arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik
- 1985 – Heinrich Böll, saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1972
- 1989 – Herbert von Karajan, austria dirigent
- 2003 – Jüri Vetemaa, eesti maletaja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 98
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://vanalinnapaevad.ee/festivalist/ajalugu/1982-1990/
- ↑ http://www.eyewitnesstohistory.com/atomictest.htm
- ↑ Andrus Park. End of an empire? : a conceptualization of the Soviet disintegration crisis 1985-1991. Tartu, 2009, lk. 280
- ↑ Philip Short. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 539
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 418
