Henry II

Henry II

Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog. Henry II pani aluse Plantagenet'i dünastiale.

Henry II oli Inglismaa kuninga (1100–1135) Henry I tütre Matilda, Anjou krahvinna ja Anjou krahvi Geoffroy V poeg.

Võimuletõus

William Vallutaja poja, Inglismaa kuninga (1100–1135) Henry I surma 1135 järel kuulutas end kuningaks William I lapselaps, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna Adela poeg Stephen. 1139 puhkes aga Henry I tütre Matilda ja Stepheni pooldajate vahel kodusõda, mis kestis kuni Stepheni surmani. Stepheni poja Eustache surma järel (1153) sõlmis Stephen Wallingfordi rahulepingu ja tunnistas Matilda poja Henry enda surma järel oma järglaseks Inglismaa troonil, Henry II-na.

1152 abiellus 19-aastane Henry Akvitaania Eleanoriga. Kui Eleanor lahutas Louis VII-st ja abiellus aastal 1152 Inglismaa kuninga Henry II-ga, läks hertsogkond Inglise kroonile. Aastal 1166 läksid Henry II ja Eleanor lahku. Pärast seda siirdus Eleanor Akvitaania hertsogkonda Poitiers'i, taastades oma endise õukonna. Seal elasid ka suur osa ka tema endi lastest.

Henry II valdused Inglis- ja Iirimaal ning Prantsusmaal, sh Bretagne'i hertsogkond, Akvitaania hertsogkond, Toulouse'i krahvkond, Anjou krahvkond

Anjou dünastia valdused 1154. aastal Prantsusmaal

Valitsusaeg

Henry II valitsusajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry käes oli peaaegu pool Prantsusmaad. Kui ta oleks suutnud endale haarata ka Toulouse'i krahvi alad, siis poleks Pariisis resideeriv Prantsusmaa kuningas ilmselt enam oma tiitlit väärinud.

Henry II püüdis laiendada oma võimu Rooma-katoliku kiriku üle Inglismaal ning selle vastu välja astunud Canterbury peapiiskop Thomas Becket tapeti 1170. aastal, milles süüdistati kuningas Henry II-st. 1173. aastal kuulutas Rooma paavst Thomas Becketi pühakuks ning katoliiklikud Euroopa valitsejad: Prantsusmaa kuningas (1137–1180) Louis VII, Šotimaa kuningas (1165–1214) William I ja Flandria krahv (1168–1191) Filips I alustasid sissetungi Henry II valdustele lõuna- ja põhjauunalt. Samal ajal, 1173–1174 toimus Eleanori poegade Henry, Geoffroi ja Richard Lõvisüdame mäss isa, Henry II vastu. Mäss ebaõnnestus ja Henry II vangistas ka Akvitaania Eleanori. Eleanori vangipõlv möödus Inglismaal Salisburys Old Sarumi lossikindluses.

1180ndate alguse paiku oli Henry II tervis märgatavalt halvenenud ning tema vastu olid mässama hakanud taaskord tema pojad. 1189. aasta 6. juulil Henry II suri ning Eleanori vangipõlv lõppes. Inglise kuningaks ja Akvitaania, Anjou ning Normandia valitsejaks sai Richard Lõvisüda.

Abielu

18. mail 1152 abiellus 19-aastane Henry Akvitaania Eleanoriga, Prantsuse kuninga (1137–1180) Louis VII lahutatud abikaasaga.

Järglased

• William (17. august 1153 – aprill 1156), Poitiers' krahv
• Henry (28. veebruar 1155 11. juuni 1183)
• Matilda (1156 – 13. juuli 1189), Saksimaa krahvinna, abielus Welfi dünastiast Baieri ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõviga
• Richard I Lõvisüda (8. september 1157 – 6. aprill 1199), Inglismaa kuningas (1189–1199)
• Geoffrey (23. september 1158 – 19. august 1186), Bretagne'i krahv
• Leonora (13. oktoober 1162 – 31. oktoober 1214), Kastiilia kuninganna
• Joan (oktoober 1165 – 4. september 1199), Sitsiilia kuninganna, abielus Hauteville dünastiast Sitsiilia kuninga (1166–1189) Wilhelm II Heaga
• John Maata (24. detsember 1166 – 18./19. oktoober 1216), Inglismaa kuningas (1199–1216)

Abieluvälised lapsed

Seitsme armukesega sündis Henry II-l veel vähemalt 8 last.

Eelnev: Stephen

Inglismaa kuningas 1154–1189

Järgnev: Richard I

Vaata ka

• Thomas Becket