Vietnam

Allikas: Vikipeedia
Vietnami Sotsialistlik Vabariik
vietnami Cộng hòa Xã hội Chủ nghĩa Việt Nam
Vietnami lipp Vietnami vapp
Vietnami lipp Vietnami vapp
Vietnami asendikaart
Riigihümn Tiến Quân Ca
Pealinn Hanoi
Pindala 329 560 km²
Riigikeel(ed) vietnami
Rahvaarv 94 444 200 (2016)[1]
President Trần Đại Quang
Peaminister Nguyễn Xuân Phúc
Iseseisvus 2. september 1945
Rahaühik dong (VND)
Ajavöönd maailmaaeg +7
Tippdomeen .vn
ROK-i kood VIE
Telefonikood +84

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.

Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (19621975) ühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nimetuse all tuntud majanduspoliitikat.

Poliitiline areng[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond, kes 1950–1970 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu, ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes võimust loobuda. Vietnam toimib ikka veel endise, kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent sellise seaduslikkuse hoidmine ilma majandusideoloogia keskse programmita ei ole kerge. Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn. võimuparteiks. Ometigi ollakse ka reformi vastu, sest kardetakse, et kolhooside ja riigiettevõtete kaotamisega libiseb käest otsustav võimuhoob.

Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusse.

Vietnami majanduse tugevuseks peetakse mitmekülgsed varusid, soodsat asendit Ida-Aasias ja palju odavamat tööjõud kui teistes uustööstusmaades nagu Malaisia ja Tai. Samas teevad nõrgad ettevõtted täielikule turumajandusele ülemineku raskeks, toimub tohutu sõjajärgne taastamistöö ning riik on sõltuvus lääneriikide, Jaapani ja Hiina abist.[viide?]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Vietnami provintsid

Vietnam jaguneb 58 provintsiks (tỉnh) ja 5 keskalluvusega linnaks (thành phố). Keskalluvsega linnad on Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng, Hanoi ja Hồ Chí Minh. Provintsid on:

  1. An Giang
  2. Bắc Giang
  3. Bắc Kạn
  4. Bạc Liêu
  5. Bắc Ninh
  6. Bà Rịa-Vũng Tàu
  7. Bến Tre
  8. Bình Định
  9. Bình Dương
  10. Bình Phước
  11. Bình Thuận
  12. Cà Mau
  13. Cao Bằng
  14. Đắk Lắk
  15. Đắk Nông
  16. Điện Biên
  17. Đồng Nai
  18. Đồng Tháp
  19. Gia Lai
  20. à Giang
  21. ải Dương
  22. Hà Nam
  23. Hà Tĩnh
  24. Hậu Giang
  25. Hòa Bình
  26. Hưng Yên
  27. hánh Hòa
  28. Kiên Giang
  29. Kon Tum
  30. Lai Châu
  31. Lâm Đồng
  32. Lạng Sơn
  33. Lào Cai
  34. Long An
  35. Nam Định
  36. Nghệ An
  37. Ninh Bình
  38. Ninh Thuận
  39. Phú Thọ
  40. Phú Yên
  41. Quảng Bình
  42. Quảng Nam
  43. Quảng Ngãi
  44. Quảng Ninh
  45. Quảng Trị
  46. Sóc Trăng
  47. Sơn La
  48. Tây Ninh
  49. Thái Bình
  50. Thái Nguyên
  51. Thanh Hóa
  52. Thừa Thiên-Huế
  53. Tiền Giang
  54. Trà Vinh
  55. Tuyên Quang
  56. Vĩnh Long
  57. Vĩnh Phúc
  58. Yên Bái

Välispoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodžast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste khmeeride rünnakud Kambodžas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodža suhteid.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vietnami kirjakeel tekkis 14. sajandil. Esimene kirjandusklassik oli Nguyen Trai. 16.–17. sajandil sugenes ühiskondlik õiglusetuse teema, viljeleti ka loodus- ja isikulüürikat. 18.–19. sajand oli kirjanduse õitseaeg, mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust. 20. sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism, proosa ja draama. 1920.–1930. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine.

Kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati buda kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandil algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15.–18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19.–20. sajandil hakkas mõju avaldama prantsuse kunst. Sotsialismiajal kujunes domineerivaks suunaks sotsialistlik realism.

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandil rajati esimesed muusikaühingud ja asutati õukonna orkester, milles peale Vietnami rahvapillide oli Hiina omi. Nüüdisajal on tähtis osa patriootilisel ja rahvalaulul. Traditsioonilised teatriliigid on hat cheo ja hat tuong. Viljeletakse eriti hat cheo teatrist lähtuvat ooperit. 1960 sai alguse ballett. Hanois on konservatoorium, sümfooniaorkester, rahvapilliorkester, koor ning riiklik laulu- ja tantsuansambel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]