Surinam
Flag |
Valdkundznam |
| Pälidn | Paramaribo |
| Eläjiden lugu (2012) | 541 638 [1] ristitud |
| Pind | 163 820 km² |
 |
|
| Kel' | alaman |
| Valdkundan pämez' | Dezi Bauterse |
| Päministr | hän-žo |
| Religii | hristanuskond, induizm, islam |
| Valüt | surinaman dollar (SRD) |
| Internet-domen | .sr |
| Telefonkod | +597 |
| Aigvö | UTC-3 |
Surinam, täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund (alaman keleks: Republiek Suriname), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.
Südäiolend
Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Valdkundan nimi voi sünduda indejižes «Surinen»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen Taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan[2].
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1975 kül'mkun 25. päiväl Surinam tedoti ripmatomudes Alamaišpäi. Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1987 sügüz'kun 30. päiväl.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan päl[3]. Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe, kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba 300 km mererandpolespäi man südäimehe. Sur' Brokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, sidä tegihe varatoitmaha energijal alüminijantegimid.
Ekvatorialine klimat om räk da neps. Relätivine nepsuz om 80...90%, lämuz — +26°C ± 2...5° kaiken voden aigan.
Londuseližed pävarad oma boksitad, kivivoi, kuld, mec; toižed varad oma kala da kaolin.
Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.
Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen pämeheks, parlamentan kaks' koumandest ühtnijad valitas händast 5 vodeks (toižiden strokuiden lugu om röunatoi). Vs 2010 elokuspäi Dezi Bauterse om prezidentaks, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Varaprezidentad mugažo parlamentan ühtnijad valitas 5 vodeks, no äniden polel. Ministrištos om 16 ministrad.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (alam. De Nationale Assemblée) 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid 5 vodeks.
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand.
Surinam alajagase 10 ümbrikho (alam. district), a ned — 62 eländtahoze (alaman keleks: ressort).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Surinamas elädas surinamalaižed.
Enamba 90% ristituid eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.
Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristitud vl 2012[4], surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri.
Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Surinaman päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Census statistieken 2012. — Statistics-suriname.org. (alam.)
- ↑ Suriname. //The New Encyclopædia Britannica, Vol. 5. Edition 15. Encyclopaedia Britannica, 2002. Lp. 547. (angl.)
- ↑ Julianan mägi, Surinam. — Peakbagger.com. (angl.)
- ↑ Surinaman ristitišton lugud. — World-gazetteer.com. (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Surinaman Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait. (alam.)
- Surinaman Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. (alam.)
- Surinaman Tazovaldkundan Nacionaližen Suiman sait. (alam.)
 |
Surinam Vikiaitas |
| Suviamerikan valdkundad | ||
 |
||
